Harilik Pärn
Siberi lõunaosas ja Väike-Aasias. Kasvab tavaliselt sega- ja lehtmetsades, eelkõige
salumetsas ja puisniitudel. Enamasti alumises puurindes või põõsarindes, harva ülemises
puurindes. Mullastiku suhtes küllaltki nõudlik, vajab viljakat mulda, soostunud muldi ei talu,
põuda kannatab aga hästi. Pärn on meie lehtpuudest parima varjutaluvusega samuti on ta
täiesti külmakindel. Õitseb juulis õied kinnituvad rootsuga piklikule kandelehele ja need on
kollakasvalgedja lõhnavad. Viljaks on pähklid pikal rootsul, kerajas või munajas pähklid on
kuni 0,8 cm läbimõõduga. Pähklis 1-2 seemet. Viljad valmivad oktoobris, varisevad talve
jooksul. Puit on kerge, valge, kasutatakse tisleritöödel, vineeriks, mööbliks, laudadeks. Koor
sobib niine pikkade kiudude tõttu sidumismaterjaliks, varem valmistati temast viiske.
Nektaririkastest õitest saab kvaliteetmett. Õied on laialt levinud ka ravimtaimena: teed
annaabi.ee 
