"koljulistel" - 1 õppematerjal

Koduloomade morfoloogia

 koosneb tsentraalsetest ja perifeersetest osadest, olgugi et vegetatiivse süsteemi iseloomustamisel kirjeldatakse eeskätt tema perifeerseid osi (sümpaatikusetüve, närve, närvipõimikuid ja ganglione). Kesknärvisüsteemis eristatakse värvuse ja ehituse alusel närvirakke sisaldavat hallainet ja närvikiududest koosnevat valgeainet. Peaaju on tsentraalse närvisüsteemi ajukoljus asetsev osa, mis vastab kujult koljuõõnele.Varajases looteeas ja madalamatel koljulistel kooseb peaaju kolmest osast: ees-, kesk- ja rombajust.Edasise arengu kestel tekivad eesajust peaaju eesmist ja ülemist osa moodustav otsasju ja selle taga ning all asetsev vaheaju. Seljaaju paikneb veisel 160-170 cm ja hobusel 170-180 cm pikkuse silinderja,dorsoventraalses suunas pisut lamestunud väätja moodustisena selgrookanalis, kus ta jätab enese ja lülide vahel ruumi ajukestade,veenipõimikute ja rasvaladestuse jaoks