Arvutiprotsessor kui närvisüsteem
klassifitseerugi keeleks. Assembler on järgnevus sisuliselt masinkeelseid protsessori käske
mida esitatakse masinkeele omadega ekvivalentsel kujul kuid inimesele paremini
meeldejäävate mnemoonikutena (mov, jmp ...). Need masinkeelsed käsud juhtivad protsessori
tööd kõige madalamal tasemel. Assembleris saab tõepoolest võtta konkreetsest protsessorist
välja viimast, kuid puuduseks on see, et too assemblerprogramm töötaks siis vaid valitud
kokreetsel protsessoril millele ta on mõeldud.
Igal protsessoril oma käsustik, uuemad protsessorid erinevad vanematest just selle poolest, et
neil on olemas rohkem käske (samuti registreid) mis omakorda võimaldavad efektiivsemalt
töötada mingit sorti andmetega (arvutada, näidata pilti ...). Samuti määrab protsessori tüüp
ära kuidas ta mälule juurde saab. Protsessoris on olemas andmete ajutiseks paigutuseks
mälupesad
annaabi.ee 
