KATSE II Moodustan kaheksast katseklaasist neli paari ning täidan igast paarist ühe katseklaasi 4 cm 3 H2SO4 ning teise 4 cm 3 Na2S2O3 lahusega. Märgistan katseklaasid ära, et neid mitte segamini ajada. Täidan suurema keeduklaasi poolenisti veega, asetan sinna termomeetri ja 4 katsekaaside paari ning alustan kuumutamist. 30 , 40 , 50 , 60 juures võtan keeduklaasi pliidilt ning valan iga temperatuuri juures ühe katseklaaside paari kokku, segan kiiresti ja asetan vette tagasi. Võtan aega kokkusegamisest kuni hägu tekkimiseni katseklaasis. Nii teen kõikide paaridega. Mõõdetud ajavahemikud märgin üles tabelisse (Joonis 2.1). Katseandmete põhjal joonestan graafiku (Joonis 2.2), mis näitab reaktsioonikiiruse v sõltuvust katse temperatuurist. v=f(t) KATSEANDMED: Joonis 1.1 Katse- Na2S2O3 H2O Na2S2O3 suhteline Aeg Reaktsiooni kiirus klaaside maht maht kontsentratsioon min v = 1/ min-1 paar cm3 cm3
algsest kipsi kaalust, milleks oli 300 g. Sellise veekogusega tekkis kipsitaignast koogike diameetriga 185 mm. Lubatud koogi diameetriks oli 180 5 mm, seega antud katse taigna normaalkonsistents on paigas. Raado konspektis lugedes, saab leida, et taignasse lisatakse ~50..70 % vett. Seega meie katse 50 % on piisav kogus. Kolmandana määrati kipsitaigna tardumisaegasid. Katsetav kips hakkas tarduma, ehk nõel vajus nõela kukutamisel taignasse 38 mm sügavusele (algne 40 mm), kui taigna kokkusegamisest oli möödunud 13 minutit ja 45 sekundit. Tardumine lõppes, kui tardumise algusest oli möödunud 3 minutit ja 10 sekundit. Kogu protsess võttis aega 16 minutit ja 55 sekundit. Kipsi tardumine ei tohi alata enne 4 minuti möödumist ja peab lõppema enne 30 minuti möödumist. [1] 6 Kipsi kuivatamise tingimusest oleneb tema painde ja survetugevus. Antud katse puhul
Katsetatav kipsitaigen oli normaalkonsistentne, kui kipsile lisati vett 50% algsest kipsi massist ehk 150 g, siis tekkis kipsitaignast koogike diameetriga 106 mm. Lubatud koogi diameetriks oli 180 ± 5 mm. Normaalkonsistents saadi 55% ehk 165g g vett, mis tekitas koogi 180 mm, mis on väga hea tulemus. Kolmandana määrati kipsitaigna tardumisaegasid. Tardumisaega mõjutab samuti kipsi jahvatuspeenus ja vee kogus. Katsetatav kips hakkas tarduma 20 minuti pärast alates taigna kokkusegamisest. Tardumine lõppes 31 minutit ja 00 sekundit pärast taigna kokkusegamist. Tardumise pikkus oli 10 minutit ja 30 sekundit. Viimasena katsetati ka kipsi painde- ja survetugevust. Katsekehad, mis valmistati normaalkonsistentsest taignast kuivasid 7 päeva toatingimustes 20 °C juures või ahjus 60 °C juures. Toatemperatuuril kivistunud proovikehade keskmiseks paindetugevuseks tuli 5,66 N/ mm2, ahjus kivistunud proovikehadel 5,15 N/mm2. Toatemperatuuril kivistunud
Kolmandana miiiirati kipsitaigna tardumisaegasid. Katsetatav kips hakkas tarduma, ehk n6el vajus noela kukutamisel taignasse 37 mm siigavusele (algne 40 mm, ehk n6el vajus taignast tiiiesti lSbi; kivistumisel ndel vajus vabal kukku#sel jarjest viihem), kui taigna kokkusegamisest oli m66dunud 15 minutit ja 32 sekundit. Tardumine loppes kui tardumise algusest oli m66dunud 4 minutit ja 53 sekundit. Kogu protsess vottis aega20 minutit ja 25 sekundit. Kipsi kuivatamise tingimustest oleneb suuresti ka tema painde- ja survetugevus. Antud katse
annaabi.ee 
