"kokkupanemises" - 1 õppematerjal

ALBERT EINSTEIN

Albert Einsteinist. ­ Akadeemia, 21. Aastakäik, nr 12, lk 2219-2220) Relatiivsusteooria artikkel mõjus kuis pommiplahvatusena, millele järgnes vaikus. Alles neli aastat hiljem hakkasid füüsikud esitama teaduslikes trükistes vastu- ja pooltargumente. Olles need millised tahes, oli relatiivsusteooria löönud ennast füüsikasse. (Liivo, Taivo, 2009. Albert Einsteinist. ­ Akadeemia, 21. Aastakäik, nr 12, lk 2220) Relatiivsusteooria fenomen seisneb lühidalt öeldes aja ja ruumi kokkupanemises. Füüsikalised nähtused leiavad aset ruumis ja ajas, mis tähendab, et ruum ja aeg on mateeria olemise põhivormid ja teooria ruumist ja ajast on kõikide füüsikateooriate olemasolu alus. (Liivo, Taivo, 2009. Albert Einsteinist. ­ Akadeemia, 21. Aastakäik, nr 12, lk 2220) Newton oli seisukohal, et nii aeg kui ka ruum on absoluutsed ja ei sõltu kõigest välisest. Einstein jõudis aga oma mõttetöös arusaamani, et mitte midagi absoluutset ei ole olemas, ei pikkust ega aega