"Elu ja armastus" A.H.Tammsaare
norutama, kus oli nende jaoks nagu meelega üks kohake jäetud. Aga Irma ei tahtnud oma
puud sinna viia. Jõulud läksid - puu seisis, uusaasta läks puu seisis endiselt,
kolmekuninga läks, kuid puu seisis ikka omal paigal. Passija ( uus toaneitsi) kaebas, et
kuus varistab hirmsasti okkaid. Mees küsis naiselt, et mis sa tast veel hoiad, et ta ei lõhna
ju enam. Irma seevastu aga ei uskunud, et ta tema lõhna ei tunne. Ja järgmisel päeval, kui
meest polnud kodus, laskis ta endale kojarahvalt tuua kiini ja väikese sae, klaasis
jõulupuult oksad ja tükeldas siis tema tüve. Iga murtud oksaga, iga tüvetükiga viskas ta
natuke oma armu- ja eluvalust tulle. Aga mõned, kes passijalt kuulsid, et Eindorhvi proua
pole sugugi kitsi, ta olla sae eest 50 senti- tervelt pool krooni kojarahvale saatnud.
Nüüd tuli palju juttu haritusest, eriti masinkirjast ning raamatupidamisest. Irma läkski
masinkirja õppima. Aga õppimine oli raskemaks muutunud, kui seda oli siis kui ta veel