Eesti keele kodune kontrolltöö
mõõduka värskendava uduvihmani); 87 ja 88 (kaks peenelt eristatavat
vertikaalse valingu varianti); 100 (valingujärgsed iilid, külm, kõik tormise
mere tüübid), 192 ja 213 (vahel ühekorraga); 123, 124, 126, 127 (mahe ja
keskmine külm hoovihm, tavaline ja sünkopeeritud sabin katusel); 11 (tuules
lenduvad tilgakesed); ja nüüd siis kõige vihatum 17.
Vihm number 17 oli räpane padu, mis peksis nii kõvasti vastu tuuleklaasi, et
ilmselt polnud ka kojameestest suuremat abi.
McKenna katsetas seda teooriat, lastes neil hetkeks mitte töötada, aga nagu
selgus, läks nähtavus kõvasti hullemaks. Kui ta kojamehed jälle sisse lülitas,
ei läinud asi samuti paremaks. Tegelikult hakkas üks neist nüüd vastu akent
plaksuma.
McKenna tagus rooli, virutas jalaga vastu kabiinipõrandat, peksis oma makki
senikaua, kuni see hakkas mängima Barry Manilow'd, peksis jälle, kuni see
enam ei mänginud, ja vandus ja vandus ja vandus ja vandus ja vandus.