Rahvuslik ärkamine
Tartu ülikoolis arstiks õppinud Faehlmann ja Kreutzwald on esimesed mõjukad eesti
haritlased. Faehlmann kirjutas Kalevipoja aastatel 1857-1861 paralleelselt nii eesti
kui ka saksa keeles.
esimene eesti soost maalikunstnik on johann köler.
Rahvusliku liikumise keskus tartu. see oli ainus ülikoolilinn. 1838 estofiilid koondusid
tartus Õpetatud Eesti Seltsi. 1863 asus tartusse köster ja kirjamees jannsen, kes
andis välja eesti postimeest. jakobson nimetas lydiat oma kirjutistes koidulaks. 1869
aastal tartus esimene eesti laulupidu. 1870 aastal tartus eesti esimene teater.
jannsen hakkas välja andma perno postimeest, millest sai eesti postimees, temaga
tegi koostööd koolmeister jakobson. jakobson ründas ägedalt saklasi ja nende
kirikut. see viis ta tülli baltisakslastega, kellega ta lepitust otsis ja seega lahkus ta
eesti postimehest. ta tahtis ise hakata tegema ajalehte ja lõpuks 1878 tuli välja
sakala esimene nr