Kohvi sõltuvus
rabestuvad ning ubades tekivad uued aroomained. Juhul kui veekaotus moodustab 10%, on tulemuseks heledalt röstitud
oad, juhul kui veekaotus moodustab 20%, on tagajärjeks tumeda röstiga oad, nende kahe vahepeale jäävad keskmise
röstiga oad.
Et kohv on ajalooliselt väga mitmepalgeline jook, siis tuntakse maailmas ka palju erinevaid röstimisviise. Müüdava kohvi
kaubamärgid on kokkusegatud erinevat sorti kohviubadest, sest siis saab kohv rikkalikuma aroomi ja maitsevarjundi.
Ühes kohvimargis on esindatud tavaliselt 5...7, vahel isegi 10...12 toorkohvi sorti, kusjuures segud on firmasaladused.
Röstitud kohviubadel on kaks jahvatusastet. Peenema jahvatusastmega kohv sobib väikese mahuga (alla 2 liitri)
kohvimasinatesse, jämedama jahvatusega aga kannukohvi valmistamiseks ning suure mahuga kohvimasinatesse.
Kofeiin teebki kohvist armastatud joogi
Kohvist on identifitseeritud üle tuhande ühendi, rohkem kui sajal neist on bioaktiivne toime. Kofeiin ongi põhiline alkaloid