võid, 2 spl. Kakaod, 2 spl.suhkrut, 2 spl.hapukoort. Ained segada, lasta keema, maitseks võib lisada ka mingit essentsi. 9.Juustusaiad 1,5 kl.piima 40 g.pärmi, 1 tl.soola 200 g.võid või õli ¾ l.jahu 150-200 g.juustu riivida. Pärmitaigen valmistada, saadud tainast vormida umbes 4 ringikest ja need lõigata sektoriteks(igast ringist umbes 8 tk). Sektorid rullin sarvekesteks, alustades keeramist laiemast otsast. Pannile, ahju, munaga määrida, küpsetada 180- kuumuses. 10.Kohupiimavorm 2 pk.kohupiima+5 muna+1/2-3/4 kl.mannat, suhkrut, soola maitse järgi, vaniljet, 1 pk.hapukoort või keefiri. Munad vahustada suhkruga, segada ülejäänud ained, maitsestada, ka rosinaid võib panna. Küpsetada ahjus, serveerida kisselliga.
AGLUTINATSIOONIKS 4. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? SUFIKS 5. Nuumerus,kaasus,tempus,moodus ja genus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles on väga palju seotud morfeeme, on: POLÜSÜNTEETILINE 7.Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 8.Arvu kategooria markeeritud liige/liikmed on: MITMUS 9.Sisekohakäänded on: ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 10. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? MITTE-EUROOPA, KOHUPIIMAVORM, SÕNAVORM 11.Liidepartikkel on: -KI/-GI KLIITIK 12. Millist afiksti märgib A sõnas A-mugav? PREFIKS 13.Radikaalid on: KATKESTATUD MORFID 14.Millist afiksit märgivad A1 ja A2 sõnas A1-baddang-A2? TSIRKUMFIKS 15. Morfoloogia tegeleb: SÕNADE SISEEHITUSEGA 16.Sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis on: SÕNE SÕNAVORM SÕNAVORMITÜÜBI TEALISATSIOON 17.Millist afiksit märgib A sõnas b-A-ili? INFIKS 18.Sünteesiindeks näitab MORFEEMIDE HULKA SÕNAS 19. Väliskohakäänded on ABLATIIV
AGLUTINATSIOONIKS 4. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? SUFIKS 5. Nuumerus,kaasus,tempus,moodus ja genus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles on väga palju seotud morfeeme, on: POLÜSÜNTEETILINE 7.Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 8.Arvu kategooria markeeritud liige/liikmed on: MITMUS 9.Sisekohakäänded on: ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 10. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? MITTE-EUROOPA, KOHUPIIMAVORM, SÕNAVORM 11.Liidepartikkel on: -KI/-GI KLIITIK 12. Millist afiksti märgib A sõnas A-mugav? PREFIKS 13.Radikaalid on: KATKESTATUD MORFID 14.Millist afiksit märgivad A1 ja A2 sõnas A1-baddang-A2? TSIRKUMFIKS 15. Morfoloogia tegeleb: SÕNADE SISEEHITUSEGA 16.Sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis on: SÕNE SÕNAVORM SÕNAVORMITÜÜBI TEALISATSIOON 17.Millist afiksit märgib A sõnas b-A-ili? INFIKS 18.Sünteesiindeks näitab MORFEEMIDE HULKA SÕNAS 19. Väliskohakäänded on
AGLUTINATSIOONIKS 4. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? SUFIKS 5. Nuumerus,kaasus,tempus,moodus ja genus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles on väga palju seotud morfeeme, on: POLÜSÜNTEETILINE 7.Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 8.Arvu kategooria markeeritud liige/liikmed on: MITMUS 9.Sisekohakäänded on: ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 10. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? MITTE-EUROOPA, KOHUPIIMAVORM, SÕNAVORM 11.Liidepartikkel on: -KI/-GI KLIITIK 12. Millist afiksti märgib A sõnas A-mugav? PREFIKS 13.Radikaalid on: KATKESTATUD MORFID 14.Millist afiksit märgivad A1 ja A2 sõnas A1-baddang-A2? TSIRKUMFIKS 15. Morfoloogia tegeleb: SÕNADE SISEEHITUSEGA 16.Sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis on: SÕNE SÕNAVORM SÕNAVORMITÜÜBI TEALISATSIOON 17.Millist afiksit märgib A sõnas b-A-ili? INFIKS 18.Sünteesiindeks näitab MORFEEMIDE HULKA SÕNAS 19. Väliskohakäänded on ABLATIIV
Valmistatud road- salatid: rosolje; kartulisalat; singi-riisisalat; kodujuustusalat; köögiviljasalat; tomati-kurgisalat; seenesalat; makaronisalat; pealinnasalat; makrasalat; kartulisalat; peedi-rõikasalat vinigrett; riisi-kanasalat; tuunikalasalat; fetajuustusalat; krevetisalat. Valmistatud road- desserdid: saiavorm piimaga; karamellkisell; kohupiimavaht marjadega; mannapuder kisselliga; kirsitarretis vahukoorega; mannavaht; pannkoogid moosiga; kohupiimavorm kisselliga; jõhvikavaht; riisipuding kisselliga; ahjubanaanid vaniljekastmes. 1.3 Kokkuvõttev analüüs Minu poolt ettevõttes sooritatud praktika kohta tahan öelda, et praktika periood oli minu jaoks väga huvitav ja mitmekesine. Kõige põnevam oli minu jaoks laeval praktikal olemise juures see, et töös ei tekkinud rutiini ega tüdimust. Koguaeg sai juurde uusi kogemusi nii teadmises kui praktikas. Kollektiiv kellega koos töötasin oli äärmiselt sõbralik ja abivalmis
Süsivesikute üöesanne on anda organismile näiteks aju- ja lihasrakkudele energijat. Need on elutähtsad meie töövõime tagamiseks. Süsivesikud peavad andma 55-65% vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas ja puuviljas. 5. Mis on karask? Eesti rahvustoit.(Enamasti valmistatakse odrajahust ja kergitatakse kas söögisooda või pärmiga.) Odrajahukakk. 6. Kohupiimatooted. Kohuke, kohupiimakreem, kohupiimapasta, kohupiimakook, kohupiimavorm, kohupiimaklimbid, kohupiimapallid. 7. Hautamine. Ahjus või pliidil tasasel tulel kaaneall kuumutamine. 8. Praadimine. On erinevaid praadimisi: · Praadimine väheses rasvas. · Praadimine rohkesrasvas e. Friteerimine. · Praadimine ilma rasvata e. Röstimine. 9. Iseloomusta valkusid. Valkude ülesanne on varustada orgaismi aminohapetega. Valgud annavad oma osa ka keha üldisesse energeetilisse metabolismi. Valke sisaldavad: Liha, kala, muna, piim ja piimatooted. 10
025 0.050 7 kanamuna tk/kg 0.500 0.010 1.000 8 valge pipar (jahv.) kg 0.000 0.000 0.000 9 taluvõi kg 0.005 0.005 0.010 Kokku: 0.124 stamise kaal 2 neto 0.110 0.050 0.008 0.000 0.050 0.020 0.000 0.020 0.258 TOIDU NIMETUS kohev kohupiimavorm portsjoni kaal g 140 valmistatavaid portsjoneid 2 kokku Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 bruto Kao % 1 neto 2 bruto 1 kohupiimapasta kg 0.055 0.055 0.110 2 margariin kg 0.005 0.005 0.010 3 nisujahu kg 0.005 0.005 0.010 4 piim 2,5% l 0.040 0.040 0.080