Igaüks on oma saatuse sepp.
põgeneda. See leiab ikka viisi kuidas avalduda.
Mina arvan, et saatus on olemas. Kunagi ma uskusin jumalasse ja palusin
ükskord abi kui vaja oli, aga ikka läks nii nagu ta tegelikult minema pidi, sõltumata
sellest mida ma palusin. Kuid ma arvan, et igal asjal on oma suurem põhjus ja et iga
asi on millegiks hea. Saatus muutub vahel ise sõltuvalt meie valikutest. Näiteks ma
elasin kunagi haljalas, aga kui ma rakveresse kolisin kohtususin uute inimestega ja
läksin uude kooli. Seda poleks juhtunud kui ma ei oleks ära kolinud. Siis oleks ma
ikka käinud samas koolis ja ei omaks niipaljusid uusi tuttvaid. Ja kes teab äkki on
sellel valikul ka oma suurem põhjus..