Riigiõigus
puhul tuleb tõlgendamisega jõuda selgusele, milliseid sätteid rakendada.
Muutmisviisi poolest jagunevad K-id paindlikeks ja jäikadeks.
1) paindlikke K-ne muudetakse samasuguses korras ja sama häälteenamusega nagu
ka teisi seadusi (nt kui Eesti PS oleks muutmise poolest paindlik, piisaks
hääletamisest osavõtvatest riigikogulaste enamusest). Paindlik on Briti nn kirjutamata
Kn, sest selle elementideks olevaid statuute võetakse vastu nagu teisigi Briti seadusi
(sama kohtupretsedentidega).
2) Jäigad K-id on tavapärasemad. Nende muutmiseks on kehtestatud erikord ja nende
muutmine on võrreldes tavaliste seadustega palju keerulisem. Muutmise jäikust
põhjendatakse vajadusega tagada põhikorra stabiilsus ja see, et harilikult
laiaulatusliku kompromissina vastuvõetud K-i muudaks samuti laiaulatusliku
kompromissi alusel.
Jäikade K-ide muutmisviise on mitmeid:
1) K-is saab muudatuse teha ainult parlamendi kaks järjestikulist koosseisu. See
annaabi.ee 
