Kunagi loodus ja inimene olid teineteisele toeks, nüüd aga muutusid vaenlasteks. Tänane betooni- ja rauamaailm täielikult eristub varesemast inimkonna elust. Sada aastat tagasi meie linnades oli rohkem puid, põõsaid. Meie elu oli täis rohelist värvi. Nüüd aga kõik muutus halliks ja mustaks. Kirjanduse ühest põhiteema on ökoloogia ja sellega seotud probleemid. Autorid püüavad äratada inimestes tahtmist kaitsta loodust. Probleemiks pole keskkond, vaid inimene ise. Me võime kohtada inimesi, kes hävitavad loodust ning neid, kes igal võimalusel proovivad kaitsta loodust. Me oleme inimesed, seega peame olema humaansed ning arukad. Loodus on meie elukeskkond, tänu millele me eksisteerime. Igasugune looduse hävitamine eelkõige hävitab meid endi. Veel on aega, et kõik korda viia. Loodus annab meile võimaluse oma vigadest õppida ning teha edaspidi kõik õigesti. Tänases elus inimest ümbritsevad ainult need vahendid, mis on tema jaoks mugavad: autod,
Eesti noorte suhtumist seksuaalsusesse Ma arvan et Eesti noorte jaoks on seksuaalelu nagu mingi asi millega uhkeldakse. Eriti pubeka eas võib kohtada selliseid noori kes, uhkustavad, et mitu tüdrukut või poisi neil olnud jne. Kõige ebameeldivam on kui lähed mõne foorumise ja mingid 14 aastased tütarlapsed kirjutavad oma seksuaalelu kogemustes ja kirjeldavad täpselt oma vahekordi. Minu arust on 14 aastane poiss/tüdruk on täielikud lapsed ja peaksid nautima oma lapsepõlve. Tänapäeval noored tahavad liiga kiiresti saada täiskasvanuks. Ja kui kunagi ajaloos oli häbi enne abiellu
annaabi.ee 
