tärkliseks lagundada. Just sellepärast maitseb leib pärast kestvamat mälumist magusamana. Süljes leidub ka soolasid. Tänu nimetatud ainetele jääb sülje abil kinnitatud paberitükike aluspinnale kinni ka pärast kuivamist, niisiis vee aurumist. Seoseid, mis niiske sülje puhul tekkisid peamiselt vee tõttu, jäävad just tänu kuivamisprotsessile püsima. Pindade liibumist nimetatakse adhesiooniks ja kuivamisel tekkivat liimumist kohesiooniks. Liimimiseks ei kasutata muidugi sülge, vaid selleks sobivad tehislikult valmistatud liimaineid. Loomulikult soovitakse liimides teha niimoodi, et see ei vallanduks juba pisikese jõu rakendamisel. Praeguste liimide enamik koosneb tehismaterjalide molekulidest, niisiis anorgaanilistest ainetest. Ometi toimivad need põhimõtte poolest samalaadselt sülje kui ka “liimainega”. Selleks kasutatakse
Stalagmomeetriline meetod-Loetakse kindlast ruumalast tekkinud tilkade arvu 2 8. Millel põhineb mullikeste suurima rõhu meetod? Mulli suurima rõhu meetod- Siin mõõdetaks rõhku, mida on vaja rakendada, et suruda läbi kapillaari ava ühe vedeliku sisse teise vedeliku tilk või gaasimullike. 9. Kuidas ja miks sõltub pindpinevus temperatuurist? Kriitilisel temperatuuril faasidevaheline piirpind kaob. Vedeliku pindpinevuse sõltuvus temperatuurist: 10. Mida nimetatakse kohesiooniks ja adhesiooniks? Miks on need nähtused olulised? Milliseid parameetreid kasutatakse nende kvantitatiivseks iseloomustamiseks? Kohesioon: on töö ühtlase mahulise faasi katkestamiseks ühikulise katkepinna kohta. Kohesioon avaldab vastupanu aine dispergeerimisele. Lahtirebimisel moodustub kaks ühesuguse suurusega pinda. Lahtirebimisel moodustub 2 ühesugust pinda. Uue faasi moodustamiseks tuleb kulutada energiat. Kohesioonitöö gaasikeskkonnas: Wk=2vg. Kohesioonitöö vaakumis: Wk=2B.
Mittemärguvad komponendid märguvad vähem. Juhtides sellisesse lahusesse õhumulle, viiakse vahuna kaasa mittemärguvad komponendid (pinnale), märguvad komponendid sadestuvad põhja. Kohesioon Kujutame ette silindrit, mis moodustab ühe faasi. Selline silindrikujuline faas võiks poolestuda, misläbi moodustuks kaks faasi, lisanduks kaks uut pinda. Seega pinnaenergia kasvab ning on vaja teha tööd. Faaside omadust vastu panna aine dispergeerimisele nimetatakse kohesiooniks. Tööd kohesiooni ületamiseks nimetatakse kohesioonitööks. Joonisel kujutatud ühe pindalaühiku kohta Adhesioon Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott Kujutame ette kaht faasi, mis on seotud piirpinnaga. Selle piirpinna katkestamiseks on vaja teha tööd, sest pinnaenergia kasvab pindade lisandumisel.