Laser ehk valguskvantgeneraator
elektrivoolu (gaasides, aurudes, pooljuhtides),
elektromagnet-, harvemini korpusklaarkiiritust
(tahkistes, vedelikes) või keemilistes(enamasti
fotokeemilistes) reaktsioonides vadanevat
energiat (gaasides).
Mõningates laseritüüpides segatakse
kiirgusainet abiainega, millelt
ergastusenergia kandub kiirgusosakestele,
tõhustades viimaste pöördhõivestumist.
Valgusvõimendina rakendatakse laserit
suhteliselt harva.
Valdav enamik lasereid
töötab koherentsvalguse
generaatorina, s.o.
raadiosaatia analoogina
optilisel lainealal.
Valgusgeneraatorina toimimiseks
paigutatakse aktiivlaine peeglite vahele.
Lasergeneraatori käivitab pöördhõivestatud
aines vältimatult tekkiv spontaanne kiirgus.
Vastakuti asetsevad peeglid peegeldavad
resoraatori telje suunalised laviinid
paljukordselt aktiivainesse tagasi, kus nad
üha kasvavad.
Vahepala
WTC, Ney York,
11. sept. 2001
·
Põleng 1700 °C
·
Tohutu tolmupilv
·
annaabi.ee 
