Koha
ajab minema marjavargaid. Kogu valvepidamise ajal ei söö ta midagi. Omapead jäetud
mari on määratud hukkumisele - see kas süüakse ära või läheb hallitama ja kattub
mudaga. Vastsed kooruvad 7...10 päeva pärast ning toituvad esimesel elusuvel
peamiselt planktonist, sama aasta sügiseks lähevad aga juba üle röövtoidule.
Koha on hinnatud püügikala maitsva liha ja kiire kasvu pärast. Täiskasvanud kala
pikkus võib ulatuda rohkem kui poole meetrini ja kaal ligi 5 kiloni. Kohavarud on Eestis
kahanenud intensiivse püügi tõttu. Kahjuks on koha suhteliselt tuim kala, kes on kergesti
püütav. Ta laseb end vabalt õngega kuivale tõmmata, avaldamata mingit vastupanu.
Traalpüügil aga klammerdub ta lõugadega kangekaelselt traaliseinale, kuigi vabadusse
pääsemiseks tasuks ainult suu avada. Varude suurendamiseks on järvedesse
paigaldatud kunstkoelmuid ning vastseid ja maime kunstlikult kasvatatud. Looduskaitse
alla ei kuulu.