8. Kes on pagulane? Pagulane on inimene, kes on sunnitud olema maapaos, st. elama kodumaalt eemal võõrsil. 9. Millised probleemid kaasnevad rände lähtemaale? Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv, lahkuvad haritumad, lahkuvad peamiselt mehed tekivad soolised disproportsioonid, riik kaotab haridusinvesteeringud. 10. Millised probleemid kaasnevad rände sihtmaale? Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas, ei kohaneta kohaliku kultuuri ja tavadega tekivad konfliktid, suurem surve sotsiaalsfäärile, sageli on tegemist illegaalsete immigrantidega, tekitades palju probleeme. 11. Mida nimetatakse pendelrändeks? Inimeste pidev ja lühiajaline liikumine elukohast teise piirkonda ja tagasi, enamasti riigisisene, kuid esineb ka piiriülest pendelrännet. 12. Miks inimene on sunnitud jätma oma kodukoht ja muutuma pagulaseks?
9. Kes on pagulane? Pagulane on inimene, kes on sunnitud olema maapaos, st. elama kodumaalt eemal võõrsil. 10. Millised probleemid kaasnevad rände lähtemaale? Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv, lahkuvad haritumad, lahkuvad peamiselt mehed – tekivad soolised disproportsioonid, riik kaotab haridusinvesteeringud. 11. Millised probleemid kaasnevad rände sihtmaale? Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas, ei kohaneta kohaliku kultuuri ja tavadega – tekivad konfliktid, suurem surve sotsiaalsfäärile, sageli on tegemist illegaalsete immigrantidega, tekitades palju probleeme. 12. Mida nimetatakse pendelrändeks? Inimeste pidev ja lühiajaline liikumine elukohast teise piirkonda ja tagasi, enamasti riigisisene, kuid esineb ka piiriülest pendelrännet. 13. Miks inimene on sunnitud jätma oma kodukoht ja muutuma pagulaseks?
(N:Türgi/Mehhiko)Rahvusvahelised ränded:rändeakt. seotud ülemaailmastumisega,arengumaadst kõrgelt arenenud maadesse.Mehhiko ja Türgi:+vähe.tööpuudus,paranevad tööoskused,kellast- kellani tööpäev,osa rahast saade.kodumaale,-in-e arv vähe.,maksud laekuvad teise riiki,lahkuvad akt.in-d,haridusinvesteeringud,lahk.mehed.Sk.maa ja Am.:+teha.odav.,mustemat tööd,mitmekesisem tööturg,sünd.suurem,maj.akt.kasv,-surev töökohtadele,suur tööpuudus,ei kohaneta kultuuriga,surve sots.fäärile.Rahvastikupoliitika-riigi sihiteadlik tegevus rahva arvu,selle demograaf. koosseisu,paiknemise mõju-l.Sünd.suuren.N:emapalk,sünnitoetus,soodustus kod.saamisel.Hiina sünd.vähen N:1e lapse poliitika,steriliseerimine,massiivselt plakateid,reklaame,raadiosaated.Linn-haldusüksus,mis hõlmab asulat koos selle lähiümbrusega.Agraarajastu:suht,väike,reeglina müüriga ümbritsetud,käsitöö,kaubandus,pangandus.Tööstusüh
ning mõjusid elukohariiki vahetanud inimesele- Positiivsed tagajärjed lähteriigile on tööpuuduse vähenemine, paranevad tööoskused, uued kultuuritavad, toidud. Negatiivsed tagajärjed lähteriigile on vähenev tööealiste elanike arv, lahkuvad aktiivsed inimesed, lahkuvad mehed, kaotsi lähevad haridusinvesteeringud. Negatiivsed tagajärjed sihtriigile on suureneb tööpuudus, ei kohaneta kultuuri ja tavadega, kokkupõrked, surve sotsiaalsfäärile. Positiivsed tagajärjed sihtriigile on odav tööjõud, tarbimine kasvab, sündivus suureneb, töötatakse ametitel milles kohalikud töötada ei taha. Euroopas on inimestel võrreldes Aafrika riikidega paremad töö ja õppimistingimused. Sellega parane ka nende elujärg. Samuti ei ole Euroopas nälga ja puhta joogivee puudust. Ka arstiabi on kättesaadavam. 13
tuntuimaks teoseks on 1924. aastal ilmunud "Väikse ookeani geopoliitika" ("Geopolitik des Pazifischen Ozeans"). Haushofer oli holist, ta vaatles riiki nagu tervikut, mille osad on vastastikku kohanenud üksteisega, niisiis inimesed ja institutsioonid riigi territooriumi ja selle loodusoludega. Et loodus on igal pool erinev, peavad erinema ka riigid ja rahvad. Nende vahel saab olla ainult võitlus eluruumi parast. Algsest eluruumist väga erinevaid alasid ei tohiks vallutada, sest nendega ei kohaneta. Riikidevahelise võitluse soovitav 1õpptulemus oli Haushoferi nägemuses Maa jagamine kolmeks või neljaks segmendiks. Natsid kasutasid tema teooriat. Alfred Hettner (1859-1941). 1928. aastal programmilise pealkirjaga teos "Geograafia, ta ajalugu, ta olemus ja ta meetodid". Koroloogiline käsitlusviis. Hettner ei tunnista, et ühes koroses paiknemise alusel satuvad loodusähtused ja inimtegevused kohustuslikult vastastikmõjju. Teiste
annaabi.ee 
