Reaktsioonid elektrolüütide lahustes
katseklaasis), loob võimaluse redoksreaktsiooni toimumiseks. Lihtsad ja enam levinud
redoksreaktsioonid on põlemine ja metallide reageerimine hapetega.
Elektronide ülemineku skeemi koostamisel lähtutakse aatomite oksüdatsiooniastmetest.
Oksüdatsiooniastme (o-a) määramisel võetakse eelduseks, et aines on kõik sidemed ioonsed.
Oksüdatsiooniaste märgitakse rooma numbritega aine valemis olevate elementide aatomite
sümbolite kohale1, pannes negatiivse o-a ette märgi−. Oksüdatsiooniastme
kindlakstegemiseks lähtutakse järgmistest üldreeglitest:
Aine valemis olevate elementide aatomite oksüdatsiooniastmete
algebraline summa on null.
Lihtainete o-a loetakse nulliks (O2, H2, Fe).
Hapniku o-a ühendites on üldjuhul –II, tuntumateks eranditeks on
peroksiidid (H2O2, CaO2 jt) ning ühendid F2-ga (OF2 hapniku o-a II).
Peroksiidid on ühendid hapnik-hapnik sidemega –O–O– (O2-2).