set energiat toru ristlõikes. Kui rõhku arvestada vaakuumi suhtes, on tegemist absoluutse rõhuga, kui õhurõhu suhtes, suhtelise rõhuga. Õhuvoolu dünaamiline rõhk kirjeldab õhuvoolu kineetilist energiat ristlõikes v2 pd = 2 Õhuvoolu kogurõhk väljendab õhuvoolu koguenergiat: v 2 p = p st + 2 Bernoulli võrrand: v2 v2 p st1 + 1 = p st 2 + 2 + p 2 2 kus
kõrgusi astanguid. Suuremat osa Merkuuri pinnast katavad eri aegadest pärit tasandikud. Merkuuril puuduvad tuule poolt tekitatud pinnavormid, nagu liivaluited ja liiva või tolmujutid. ATMOSFÄÄR JA KLIIMA Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Merkuuri atmosfääri kogurõhk on Maa omast 500 miljardit korda väiksem. Atmosfääri hõreduse tõttu kõigub temperatuur suuresti. Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 179 °C Päikese valgus on Merkuuri pinnal keskmiselt 6,3 korda intensiivsem kui Maal. Päike paistab keskmiselt 2,5 korda suuremana kui Maalt. Taevas on alati must, sest puudub tihe atmosfäär. Radarivaatlused annavad alust oletada, et Merkuuri pinnal või pinna lähedal võib olla tolmu all pisut veejääd. UURIMINE
Laminaarne liikumine voolujooned on eristatavad . Turbulentne vool on selline liikumine milles voolujooned pole eristatavad . Tihedus on seotud kiirus. Mida väiksem on toru ristlõike pindala , seda kiiremini õhk liigub . Gaasi voolamise üldistes seaduspärasustes eeldatakse et õhk pole kokkusurutav ja puudub hõõre . s1v1=s2v2 Gaasi liikumise kiirus ja ristlõike pindala muutused on stabiilsed suurused. Gaas on teoreetiliselt molekulide põrkamine vastu toru seintele. pdyn= v2/2 Kogurõhk on dünaamilise ja staatilise rõhu summa. Mis on ka ühtlasi Bernoulli seaduse valem ja kogurõhk ei sõltu voolamise kiirusest. Viskoosus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteiste suhtes .Vedelike kihid voolavad üksteise peal ja takistavad üksteiste liikumist. Suurema kiiruse korral ei jõua osakesed nii tihti seinale põrkuda ja seega on rõhk väiksem. Hõõrdevabas keskonnas pole võimalik lennata . Sisehõõrdumine e. erikoosinus e. viskoosus :
Pöörlemisperiood on 59 päeva Keskmine tihedus on 5,43 g/cm³ Merkuur koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest Magnetvälja tugevus Merkuuri ekvaatoril on umbes 300 nT Merkuuril on kõige ekstsentrilisem orbiit Atmosfäär Äärmiselt hõre koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist atmosfääri kogurõhk umbes 2×10-9 millibaari ehk Maa omast 500 miljardit korda väiksem Atmosfääri molekulid eralduvad pidevalt kosmosesse. Merkuuril puuduvad tuule poolt tekitatud pinnavormid, nagu liivaluited ja liiva- või tolmujutid. Seetõttu arvatakse, et Merkuuril ei ole ka varem olnud märkimisväärset atmosfääri. Merkuuri ehitus 1)Koor, mis on umbes 100-300 km paks 2)Kate, umbes 600 km paks 3)Südamik, umbes 3600 km(raadius 1800 km)
Atmosfäär Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaljumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdeoksiidist , neoonist ja argonist. Jälgi on ka krüptoonistja ksenoosist. gaasimolekulid põrkuvad Merkuuri pinnaga sagedamini kui üksteisega. Võib öelda, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub. Nagu näitavad Mariner 10-l tehtud eksperimendid, on Merkuuri atmosfääri kogurõhk umbes 2×10−9 millibaari ehk Maa omast 500 miljardit korda väiksem, mis Maal tähendab laboris tekitatud vaakumi rõhku. Atmosfääri molekulid eralduvad pidevalt kosmosesse. Näiteks kaaliumi- või naatriumi aatomite keskmine "eluiga" on Merkuuri päeva ajal umbes 3 tundi (ja periheelis pool sellest). Temperatuur Atmosfääri hõreduse tõttu (hõre atmosfäär ei talleta soojust) kõigub temperatuur suuresti. Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 452 kelvinit (179 °C), minimaalne
27. Kirjutage ideaalgaasi seaduse valem. Arvutage P, V, T või n väärtus antud tingimustel või peale tingimuste muutumist. PV=nRT n-universaalne gaasikonstant 8,314 Pa*m3/mol*K. 28. Leidke gaasilise aine molaarmass gaasi tihedusest ja vastupidi. Vihik! 29. Arvutage reagentide mass või ruumala, mis kulub reaktsiooniks gaasiga, kui on antud gaasi ruumala. Prinditus ülesanne?! 30. Kuidas arvutatakse gaasi osarõhud segus ja segu kogurõhk? Segu gaasidest, mis omavahel ei reageeri, käitub ühe puhta gaasina, järgides ideaalgaasi seadust. Daltoni seadus gaaside segu kogurõhk on summa iga individuaalse gaasi poolt avaldatud rõhkudest(osarõhkudest). Ühe gaasisegu komponendi osarõhk on seotud kogurõhuga moolimurru kaudu: Pj=xjP Pj osarõhk; P summarne rõhk. 31. Defineerige efusioon ja difusioon. Selgitage nende suhtelisi kiiruseid. Difusioon ühe aine liikumine
tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Maa-tüüpi planeedid on Veenus, Maa, Merkuur ja Marss. Merkuuri mass on 3,303 × 1023 kg, tihedus 5,43 g/cm3. Atmosfäär puudub, kuna planeedi külgetõmbejõud on küllalt nõrk ning pind kuum. Seetõttu on Merkuuri pinna kohal olev põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist koosnev gaas äärmiselt hõre. Atmosfääri kogurõhk on umbes 2×10 9 millibaari. Keskmine kaugus päikesest on 57 919 000 km. Kaaslased puuduvad. Pind sarnaneb Kuu pinnaga (teravate piirjoontega erinevate vanusega kraatrid ja mäeahelikud). Pinda katab tolm. Laamtektoonika puudub. Astangud ja tasandikud. Mõnes kohas täidab kraatreid sileda pinnaga hangunud laava. Meenutavad Kuu meresid. Koostis on 6070% ulatuses metalle ja 30% ulatuses silikaate. Sisemuses domineerib suur rauast tuum. Keskmine pinnatemperatuur on 452 kelvinit (179° C)
Reaktiivliikumine v raketi kiirus piki sirget trajektoori u heitgaaside kiirus(e suurus) raketi suhtes Rõhk ideaalses gaasis V väikese kuubi ruumala n osakeste arv kuubis m ühe osakese mass t ajahetk v osakese kiirus vy kiiruse y-telje suunaline komponent t väike ajavahemik p liikumishulga muut 3 F seinale mõjuva jõu suurus y kuubi külje pikkus Py rõhk kuubi ühele tahule P kogurõhk II v osakeste ruutkeskmine kiirus k Boltzmanni konstant T absoluutne temperatuur V koguruumala N osakeste arv koguruumalas Jõumoment ja pöörlemishulk jõumoment r uuritava punkti kohavektor F jõud nurk kohavektori ja jõuvektori vahel l jõu õlg r kohavektori pikkus F jõu suurus jõumomendi suurus O punkt, mille suhtes jõumoment arvutatakse F jõudude vektorsumma jõumomentide vektorsumma L pöörlemishulk v kiirusvektor
Atmosfäär Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Jälgi on ka krüptoonist ja ksenoonist. Gaasimolekulid põrkuvad Merkuuri pinnaga sagedamini kui üksteisega. Võib öelda, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub. Nagu näitavad Mariner 10-l tehtud eksperimendid, on Merkuuri atmosfääri kogurõhk umbes 2×10-9 millibaari ehk Maa omast 500 miljardit korda väiksem, mis Maal tähendab laboris tekitatud vaakumi rõhku. Atmosfääri molekulid eralduvad pidevalt kosmosesse. Näiteks kaaliumi- või naatriumi aatomite keskmine "eluiga" on Merkuuri päeva ajal umbes 3 tundi (ja periheelis pool sellest). Haihtuvat atmosfääri täiendab pidevalt mitu mehhanismi: Merkuuri magnetväli hoiab kinni päikesetuult; suuremate kehade ja mikroosakeste
11. Atmosfäär Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Jälgi on ka krüptoonist ja ksenoonist. Gaasimolekulid põrkuvad Merkuuri pinnaga sagedamini kui üksteisega. Võib öelda, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub. Nagu näitavad Mariner 10-l tehtud eksperimendid, on Merkuuri atmosfääri kogurõhk umbes 2×10 9 millibaari ehk Maa omast 500 miljardit korda väiksem, mis Maal tähendab laboris tekitatud vaakumi rõhku. 12. Temperatuur Atmosfääri hõreduse tõttu (hõre atmosfäär ei talleta soojust) kõigub temperatuur suuresti. Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 452 kelvinit (179°C), minimaalne 90°K (- 173°C; enne koitu) ja maksimaalne 700°K (427°C). Päeval on keskmine pinnatemperatuur 623°K, öösel 193°K. 13. Magnetväli
tihedust. · Sama seadus leiab kasutamist stöhhiomeetrilistes arvutustes gaasilise reagendi või produkti korral. · Vedela või tahke reagendi muundumisega gaasiks võib kaasneda enam kui tuhandekordne ruumala kasv. Näiteks ammooniumnitraadi plahvatamisel tekib 1 moolist (46 cm3) tahkest ainest 75 dm3 gaasi! S.o 1630-kordne ruumala kasv! · Segu gaasidest, mis omavahel ei reageeri, käitub ühe puhta gaasina, järgides ideaalgaasi seadust. · Daltoni seadus: gaaside segu kogurõhk on summa iga individuaalse gaasi poolt avaldatud rõhkudest (osarõhkudest). · Ühe gaasisegu komponendi osarõhk on seotud kogurõhuga moolimurru kaudu. Difusioon: · Difusioon on ühe aine liikumine (jaotumine) läbi teise aine, vähendamaks kontsentratsioonide erinevust erinevate ruumiosade vahel. · Difusioon seletab näiteks parfüümide ja feromoonide levikut neid eraldavate isendite ümber. Efusioon: · Efusioon on gaasi molekulide tungimine läbi
Atmosfäär: Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Jälgi on ka krüptoonist ja ksenoonist. Gaasimolekulid põrkuvad Merkuuri pinnaga sagedamini kui üksteisega. Võib öelda, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub. Nagu näitavad Mariner 10-l tehtud eksperimendid, on Merkuuri atmosfääri kogurõhk umbes 2×109 millibaari ehk Maa omast 500 miljardit korda väiksem, mis Maal tähendab laboris tekitatud vaakumi rõhku. Atmosfääri molekulid eralduvad pidevalt kosmosesse. Näiteks kaaliumi- või naatriumi aatomite keskmine "eluiga" on Merkuuri päeva ajal umbes 3 tundi (ja periheelis pool sellest). Haihtuvat atmosfääri täiendab pidevalt mitu mehhanismi: Merkuuri magnetväli hoiab kinni päikesetuult; suuremate kehade ja mikroosakeste kokkupõrked Merkuuri pinnaga tekitavad
V gaasi koguruumala, m3, R universaalne gaasikonstant, R=8,314·103 J/(kmol·K), T temperatuur, K, i i-nda gaasi moolide hulk. Omakorda Mi i = , (1.4) µi kus Mi on i-nda gaasi mass, kg, µi gaasi moolmass, kg/mol. Õhk sisaldab alati veeauru, seega on tavaliselt tegemist niiske õhuga. Gaasisegu (õhu) kogurõhk koosneb üksikkomponentide osarõhkude summast [10] n p = p1 + p2 + ... + pn = pi . (1.5) i =1 Niisket õhku võib vaadelda veeauru ja kuiva atmosfääriõhu seguna, mille moolmass µ = 29. Niiske õhu rõhk on veeauru ja kuiva õhu osarõhkude summa [10]. Kuiva õhu ja ülekuumutatud veeauru segu nimetatakse küllastamata niiskeks õhuks, aga
umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur on kollast ja tumehalli värvi. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuuri mass on 3,303 × 1023 kg ja tihedus 5,43 g/cm3. Atmosfäär puudub, kuna planeedi külgetõmbejõud on küllalt nõrk ning pind kuum. Seetõttu on Merkuuri pinna kohal olev põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist koosnev gaas äärmiselt hõre. Atmosfääri kogurõhk on umbes 2×109 millibaari. Keskmine kaugus päikesest on 57 919 000 km. Kaaslased puuduvad. Pind sarnaneb Kuu pinnaga (teravate piirjoontega erinevate vanusega kraatrid ja mäeahelikud). Merkuuri pinda katab tolm. Laamtektoonika puudub. Mõnes kohas täidab kraatreid sileda pinnaga hangunud laava. Meenutavad Kuu meresid. Koostis on 6070% ulatuses metalle ja 30% ulatuses silikaate. Sisemuses domineerib suur rauast tuum. Keskmine pinnatemperatuur on 452 kelvinit (179° C). Päeval
Merkuuri atmosfäär Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Jälgi on ka krüptoonist ja ksenoonist. Gaasimolekulid põrkuvad Merkuuri pinnaga sagedamini kui üksteisega. Võib öelda, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub. Nagu näitavad Mariner 10-l tehtud eksperimendid, on Merkuuri atmosfääri kogurõhk umbes 2×109 millibaari ehk Maa omast 500 miljardit korda väiksem, mis Maal tähendab laboris tekitatud vaakumi rõhku. Atmosfääri molekulid eralduvad pidevalt kosmosesse. Näiteks kaaliumi- või naatriumi aatomite keskmine "eluiga" on Merkuuri päeva ajal umbes 3 tundi (ja periheelis pool sellest). Haihtuvat atmosfääri täiendab pidevalt mitu mehhanismi: Merkuuri magnetväli hoiab kinni päikesetuult; suuremate kehade ja mikroosakeste kokkupõrked Merkuuri pinnaga tekitavad
lR + Z 2 λ ρ v2 ρ v2 Σξ d 2 2 Joonis 5.7. Ventilaatori ja õhutorustiku rõhukomponentide skeem: ∆p – rõhumuut, Pa; Pm – mootori võimsus, W; V – ventilaatori jõudlus, m3/s; Σ∆p – kogurõhk, Pa; η – ventilaatori kasutegur, ∆pst; – staatiline rõhk, Pa; ∆pdün – dünaamiline rõhk, Pa; l – toru pikkus, m; R – hõõrdekadu, Pa/m; Z – kohttakistus; Pa, ρ – õhu tihedus, v; – õhu kiirus, m/s, λ; – hõõrdetegur; d – toru läbimõõt, m; ξ – kohttakistustegur Rööpühenduse korral (joonis 5. 9) ∆p BC = ∆p1 = ∆p2 = ∆p3 ja V = V1 + V2 + V3 . (5.13)
Merkuuri atmosfäär Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Jälgi on ka krüptoonist ja ksenoonist. Gaasimolekulid põrkuvad Merkuuri pinnaga sagedamini kui üksteisega. Võib öelda, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub. Nagu näitavad Mariner 10-l tehtud eksperimendid, on Merkuuri atmosfääri kogurõhk umbes 2×109 millibaari ehk Maa omast 500 miljardit korda väiksem, mis Maal tähendab laboris tekitatud vaakumi rõhku. Atmosfääri molekulid eralduvad pidevalt kosmosesse. Näiteks kaaliumi- või naatriumi aatomite keskmine "eluiga" on Merkuuri päeva ajal umbes 3 tundi (ja periheelis pool sellest). Haihtuvat atmosfääri täiendab pidevalt mitu mehhanismi: Merkuuri magnetväli hoiab kinni päikesetuult; suuremate kehade ja mikroosakeste kokkupõrked Merkuuri pinnaga tekitavad
(p=const ja p=0). v2/v1=T2/T1 Gay- 23.Termodünaamiline ringprotsess ja molekulide arvu N1,N2,...,Nn on võrrandi pV=NkT Lussaci võrrand. Siin termodünaamilises süsteemis Termodünaamika II seadus. Termodünaamika II seadus põhjal pV=(N1+N2+ ...+Nn)kT=NkT. Järelikult gaasi tehnilist tööd ei tehta ning termodün. keha üleminekuks määrab termodünaamiliste protsesside suuna--väiksema kogurõhk p=N1/V*kT+N2/V*kT+...+Nn/V*kT. Selle olekust 1 olekusse2 vajalik soojushulk q=cp(t2-t1). tõenäosusega olekust suurema tõenäosusega olekusse. võrrandi liikmed [(N1kT)/V, (N2kT)/V,...]väljendavad Seega on isobaarilises td protsessis keha poolt Def: Soojus võib iseenesest suunduda ainult kõrgema rõhku ,nn
16). g g Kui tähistada h = z-z0, saab eelmisele seosele anda järgmist kuju: p = p 0 + gh (3.17). Seda seost nimetatakse Pascali võrrandiks. Selle järgi rõhk vedeliku samba mingis punktis sõltub atmosfäärsest rõhust (või üldisemalt, rõhust vedelikusamba kohal) ning vedeliku samba kõrgusest (ning vedeliku omadustest). Võrrandist saab näha, et kui muuta rõhku p0, muutub ka kogurõhk p. Järelikult, rõhu muutus mistahes vedelikusamba punktis kandub samasugusena kõigisse teiste selle punktidesse. Seda tähelepanekut nimetatkse Pascali seaduseks. Üks Pascali seaduse rakendustest on ühendatud anumate seadus. Olgu meil olemas kaks ühendatud anumat, mis on täidetud vedelikuga tihedusega (joonis 3.3). Kui lõikame neid mõtteliselt horisontaalse tasapinnaga, siis teautud sügavusel rõhk ühes anumas peab Pascali võrrandi järgi olema
· Staatiline ja dünaamiline rõhk. o Dünaamiline rõhk (½ u²) eksisteerib ainult liikuvas vedelikus või gaasis. o Staatiline rõhk (p) eksisteerib nii liikuvas kui seisvas veslikus/gaasis. Mõõdetakse manomeetriga. o Summat (½ u² + p) nimetatakse kogurõhuks. o Kui voolavasse vedelikku paigutada manomeeter, siis kaotab vedelik oma kiiruse (dünaamiline rõhk = 0), seega staatiline rõhk ongi kogurõhk. · Sifoon. o Sifooniks nimetatakse üle anuma serva kõverduvat toru, mille sisendava paikneb anumas olevas vedelikus, väljundava aga väljaspool anumat. Kui väljundava on madalamal vedeliku vabast pinnast, siis saab sifooni abil tühjendada anumat. o Vedeliku kiirus sifoontorus u = (analoog Torricelli valemile). o Sifoontoru kumeruse (harja) maksimaalne võimalik kõrgus kui väljavooluava on tõstetud reservuaari nivoo tasemele on 10,34 m
Daltoni seadus. Gaaside segud on nt. õhk, põlemisgaasid, gaaskütus jne. Gaasisegude iseloom. kasut. kahte liiki suurusi: 1) suurusi, mis iseloom. gaasisegu üksikuid komponente, 2) suurusi, mis iseloom. gaasisegu tervikuna. Olgu mahus V soojusliku tasakaalu olekus ideaalsete gaaside segu. Tähistades üksikute segus olevate gaasikomponentide molekulide arvu N1,N2,…,Nn on võrrandi pV=NkT põhjal pV=(N1+N2+ …+Nn)kT=NkT. Järelikult gaasi kogurõhk p=N1/V*kT+N2/V*kT+…+Nn/V*kT. Selle võrrandi liikmed [(N1kT)/V, (N2kT)/V,…]väljendavad rõhku ,nn. komponendi osa- ehk partsiaalrõhku, mida omaks antud gaasikomponentsegu temperatuuril, kui ta hõivaks kogu gaasisegu mahu. Tähistades üksikute gaasikomponentide partsiaalrõhud vastavalt p1=(N1kT)/V, p2=(N2kT)/V,…, saame p=p1+p2+…+pn. Järelikult, üksikute gaasikomponentide partsiaalrõhkude summa võrdub gaas-
Hüdroloogiline tsükkel veeringe Maa pindmiste sfääride (litosfäär, hüdrosfäär ja atmosfäär) vahel. Transpiratsioon ehk taimaurumine on vee auramise protsess taimedelt, peamiselt lehtedelt. Niiskus on vee sisaldus aines. Absoluutne niiskus ühes kuupmeetris niiskes õhus sisalduv vee mass. Eriniiskus on antud ruumalas 1kg gaasis sisalduv veeaurukogus grammides. Daltoni seadus osarõhust ütleb, et gaaside segus on segu kogurõhk võrdne segus olevate erinevate gaaside osarõhkude summaga. Küllastatud auru rõhk on rõhk, millel vedelik antud temperatuuril aurustub. Suhteline niiskus ehk relatiivne õhuniiskus on õhus leiduva veeauru koguse ja selles õhuosas samadel füüsikalistel tingimustel maksimaalselt sisalduda võiva veeauru koguse suhe. Molekulmass on arv, mis näitab mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik.
Etaan 8 30 2,4 Propaan 5 44 2,2 Lämmastik 1 14 0,14 18,5 Segu suhteline tihedus 18,5/29= 0,638 8.4.7. Gaaside segu auru rõhk Gaaside segu auru rõhk arvutatakse Daltoni osarõhkude seaduse järgi, mis ütleb, et üksteisega mittereageerivate ideaalsete gaaside segu kogurõhk võrdub segu komponentide osarõhkude summaga. Selle seaduse alusel saab arvutada segu auru rõhu antud temperatuuril. Komponendi osarõhk antud temperatuuril arvutatakse valemiga kus pt on antud veeldatud gaasi küllastunud auru rõhk antud temperatuuril ja MV/100 m antud gaasi molekulmassi osa segu molekulmassis. Näide 1 25
Juhul kui anum I on asendis A, rõhkude vahe puudub ja veevoolu ei toimu. Kogupinge sügavusel z on z, neutraalpinge zw ja efektiivpinge järelikult z'. Anuma II põhjas olevate pingete puhul peab z asendama h-'ga. Kui anum I lasta allapoole, asendisse B, hakkab vesi voolama anumas II ülalt allapoole. Et veetasemeid säilitada, tuleb sinna vett lisada.Rõhk poorivees on nüüd (h h1)w, nagu näitab piesomeetrina töötav anum I. Järelikult on see h1wvõrra väiksem kui enne. Kuna kogurõhk anumas II ei muutu anuma I asendi muutmisel, siis peab efektiivpinge suurenema samavõrra kui väheneb neutraalpinge, see tähendab h1wvõrra. Efektiivpinge suurenemine põhjustab pinnase tihenemist aga ka tema tugevuse suurenemist. Vastupidine olukord tekib anuma I tõstmisel. Vesi pinnases voolab sellisel juhul alt üles ja tasemete säilitamiseks on vaja lisada vett anumasse I. Rõhk poorivees suureneb ja efektiivpinge väheneb h1wvõrra
pöördliikumise vabadusastmetele arvestada ka võnkliikumise vabadusastmeid - aatomid molekulis hakkavad üksteise suhtes võnkuma. C Gaaside segu rõhk Võrdustest (2.8) ja (2.13) on lihtne tuletada, et ideaalse gaasi rõhk ja gaasi temperatuur on omavahel seotud järgmiselt: p=nkT , (2.17) kus n on gaasi kontsentratsioon. Oletame, et gaas koosneb erinevat liiki gaaside segust, sel juhul on gaasi kogurõhk erinevate gaaside osarõhkude (ehk partsiaalrõhkude) summa: p= p1 p2 p 3...=n1 kT n 2 kT n3 kT ... , (2.18) 17 kus n1, n2, ... on erinevat liiki gaaside kontsentratsioonid. Seost (2.18) nimetatakse ka Daltoni seaduseks. 2.3. Siseenergia ja soojusmahtuvus Keha soojusmahtuvuseks Ckeha nimetatakse suurust, mis võrdub soojushulgaga, mis tuleb kehale
jõud ja alveoolide pindpinevus(tekib, sest alveoolide sisepind on kaetud vedelikuga) püüavad ruumala vähendada, tekib negatiivne intrapleuraalne rõhk (negatiivne atmosfäärirõhu suhtes). Elastne takistus on venitatavuse pöördväärtus. Üldine gaasiseadus PV=RT. Kus P on rõhk, V on ruumala, T on temperatuur, R on universaalne gaasikonstant. Võib väljendad ka nii, et PV/T on konstantne. Mõned tähtsamad gaasiseadused on: DALTONI SEADUS: gaasisegu kogurõhk on tema komponentideks olevate gaaside osarõhkude summa. Maali-Liina, jaanuar 2012 2 4 Daltoni seadusel põhineb hingamisgaaside vahetus verega. Kopsudesse tulevas venoosses
Juhul kui anum I on asendis A, rõhkude vahe puudub ja veevoolu ei toimu. Kogupinge sügavusel z on z, neutraalpinge zw ja efektiivpinge järelikult z'. Anuma II põhjas olevate pingete puhul peab z asendama h- ga. Kui anum I lasta allapoole, asendisse B, hakkab vesi voolama anumas II ülalt allapoole. Et veetasemeid säilitada, tuleb sinna vett lisada. Rõhk poorivees on nüüd (h - h1)w, nagu näitab piesomeetrina töötav anum I. Järelikult on see h1w võrra väiksem kui enne. Kuna kogurõhk anumas II ei muutu anuma I asendi muutmisel, siis peab efektiivpinge suurenema samavõrra kui väheneb neutraalpinge, see tähendab h1w võrra. Efektiivpinge suurenemine põhjustab pinnase tihenemist aga ka tema tugevuse suurenemist. Vastupidine olukord tekib anuma I tõstmisel. Vesi pinnases voolab sellisel juhul alt üles ja tasemete säilitamiseks on vaja lisada vett anumasse I. Rõhk poorivees suureneb ja efektiivpinge väheneb h1w võrra. Efektiivpinge vähenemine vähendab ka pinnase
Gaasi maht on pöördvõrdelises seoses rõhu tõstmisega. Kui rõhu muutumisel gaas jääb täielikult gaasilisse olekusse, siis kehtib Boyle'i-Mariotte'i seadus, mis väidab, et konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). Boyle-Mariotte ja Gay-Lussaci võrrand: Segude iseloomustamine - Segu gaasidest, mis omavahel ei reageeri, käitub ühe puhta gaasina, järgides ideaalgaasi seadust. Daltoni seadus: gaaside segu kogurõhk on summa iga individuaalse gaasi poolt avaldatud rõhkudest(osarõhkudest). Osarõhk rõhk, mida vaadeldav komponent omaks, kui ta antud temperatuuril üksi täidaks kogu segu ruumala. P üld = P1 + P2 + P3 + ... (nt õhk on gaaside segu: põhikomponendid: N2 78%, O2 21%) Clapeyroni võrrand: pV = nRT. 8. Väävelvesiniku (H2S) iseloomulikud omadused, leidumine tehis- ja looduskeskkonnas, moodustumise kemismid. Väävelvesinikust põhjustatud ohud inseneriasjanduses.
Kui muuta temperatuuri ja rõhku, siis on võimalik viia gaase ja aure vedelasse ja sealt edasi tahkesse olekusse, millest järeldub, et neil on sulamis-, keemis- ja veeldumistemperatuur. Normaaltingimused: p = 101325Pa = 1atm = 760 mmHg, T = 273K = 0 oC. Osarõhk on rõhk, mida mingi gaasisegu (nt õhu) keemiline komponent (nt hapnik) avaldaks, kui see vaadeldav komponent esineks üksi samal temperatuuril ja samal ruumalal. Mingi gaasisegu komponentide osarõhu summat väljendab gaasisegu kogurõhk - Daltoni seadus. Clapeyroni võrrand: ; Lussaci võrrand: . Tihedus on suurus, mis väljendab aine massi ühes ruumalaühikus (kg/m3). Tihedust saab arvutada teades gaasi ja tema massi, saab arvutada moolide arvu gaasis ning seejärel gaasi ruumala ühe mooli gaasi või auru ruumala normaaltingimustel on 22,4 dm3, kehtib seos (dm3/mol). 8
tõstmisega. Kui rõhu muutumisel gaas jääb täielikult gaasilisse olekusse, siis kehtib Boyle'i-Mariotte'i seadus, mis väidab, et konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). Boyle-Mariotte ja Gay-Lussaci võrrand: PV/T=P1V1/T1 Segude iseloomustamine - Segu gaasidest, mis omavahel ei reageeri, käitub ühe puhta gaasina, järgides ideaalgaasi seadust. Daltoni seadus: gaaside segu kogurõhk on summa iga individuaalse gaasi poolt avaldatud rõhkudest (osarõhkudest). Osarõhk on rõhk, mida vaadeldav komponent omaks, kui ta antud temperatuuril üksi täidaks kogu segu ruumala. Püld = P1 + P2 + P3 + ... (nt õhk on gaaside segu: põhikomponendid: N 2 78%, O2 21%) Clapeyroni võrrand: pV = nRT. (R=8,314 J/K*mol). 8. Väävelvesiniku (H2S) iseloomulikud omadused, leidumine tehis- ja looduskeskkonnas, moodustumise kemismid
Juhul kui anum I on asendis A, rõhkude vahe puudub ja veevoolu ei toimu. Kogupinge sügavusel z on z, neutraalpinge zw ja efektiivpinge järelikult z'. Anuma II põhjas olevate pingete puhul peab z asendama h-ga. Kui anum I lasta allapoole, asendisse B, hakkab vesi voolama anumas II ülalt allapoole. Et veetasemeid säilitada, tuleb sinna vett lisada. Rõhk poorivees on nüüd (h - h1 )w, nagu näitab piesomeetrina töötav anum I. Järelikult on see h1w võrra väiksem kui enne. Kuna kogurõhk anumas II ei muutu anuma I asendi muutmisel, siis peab efektiivpinge suurenema samavõrra kui väheneb neutraalpinge, see tähendab h1w võrra. Efektiivpinge suurenemine põhjustab pinnase tihenemist aga ka tema tugevuse suurenemist. Vastupidine olukord tekib anuma I tõstmisel. Vesi pinnases voolab sellisel juhul alt üles ja tasemete säilitamiseks on vaja lisada vett anumasse I. Rõhk poorivees suureneb ja efektiivpinge väheneb h1w võrra
Sellest allpool tekivad mürgitusilmingud. Lohakalt täidetud suruõhuballoonide kasutamisel võib tekkida ka süsinikmonooksiidi mürgitus (kompressori heitgaasid!). 610 Füüsikalised põhitõed Merepinna kõrgusel mõjub inimkehale suhteliselt püsiv atmosfääriline õhurõhk. See on rõhumõõtmisel lähtesuuruseks ja selle väärtuseks on 1 baar (lühend bar). 10 m veesügavuse kaupa suureneb rõhk veel ühe baari võrra. Sellest tuleneb nt 10 m sügavusel sukeldujale mõjuv kogurõhk 2 bar. Sügavus Rõhk Ruumala 0m 1 bar 1 10 m 2 bar 1/2 20 m 3 bar 1/3 30 m 4 bar 1/4 Sukeldumisel mägijärvedesse kahekordistub kogurõhk väikese õhurõhu tõttu suurtes kõrgustes
annaabi.ee 
