Koguprodukt – on kõik kulud või kulutused kokku. Keskmine produkt – on koguprodukti ja selle tootmiseks kasutatud ressursihulga jagatis. Piirprodukt – on täiendav toodang, mis saadakse muutuvressursi ühe täiendava ühiku kasutamise korral. Ta võrdub kogutoodangu muudu ja kasutatava ressursikoguse muudu jagatisega. Püsikulud – on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Muutuvkulud – toodangumahust sõltuv kogutulu osa. Kogukulud – on firma püsi-ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel. Keskmine kogukulu – ehk omahind, mis = kogukulu/ toodangu maht Keskmine püsikulu – on kogupüsikulu ja toodetud koguse jagatis. Keskmine muutuvkulu – on kogumuutuvkulu ja toodetud koguse jagatis. Piirkulu - on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. 2) Leia tähised ning arvutusvalem järgnevatele näitajatele: Keskmine koguprodukt (ATP) = koguproduktimuutuse ( ∆TP)
Reageerimine tegevusmahule Muutuvkulud ja püsikulud Muutuvkulude suurus sõltub toodangu hulgast, tootmise mahust. Kui toodangu hulk ei mõjuta kulusid, on tegemist püsikuludega e. fikseeritud kuludega. Mõned püsikulud on absoluutselt püsivad (amortisatsioon, intressikulu), teised (astmelis-püsikulud) on püsivad suhteliselt suures tegevusdiapasoonis, kuid kasvavad hüppeliselt teatud tegevusmahu saavutamisel (näiteks mittepõhitööliste palgakulu). · Kogukulud on muutuvkulud pluss püsikulud 10 Kulude muutumine · Kulude muutumine (vaheldumine) sõltub eelkõige sellest tootmisfunktsioonist, mille kohaselt sisendite muutmisel toodang muutub. Kui toodangu hulk on otseselt võrdeline sisenditega (tootmistegurite hulgaga), saab kulude Kogukulud: TC FC AVC * Q funktsiooni esitada järgmiselt:
Minu tulu 960 000 000 1 010 000 150 969 999 800 929 999 700 890 000 000 850 000 150 Minu püsikulud 500 000 000 500 000 000 500 000 000 500 000 000 500 000 000 500 000 000 Minu muutuvkulud 500 500 500 500 500 500 Minu kulud ühiku kohta 1 125 1 069 1 067 1 065 1 062 1 059 Minu kogukulud 900 000 000 939 130 500 940 909 000 942 857 000 945 000 000 947 368 500 Minu tasuvus 6% 7% 3% -1% -6% -11% Minu turuosa 40% 44% 44% 44% 45% 45% Konkurendi hind 1 080 1 080 1 035 990 945 900
(kasum/tulu) 11. Tooge välja järgmiste näitajate plussid ja miinused ettevõtte tulemuslikkuse hindamise seisukohast lähtudes. 1) Tootlikkus · Saagikus · Piimatoodang lehma kohta 2) Kogukasum 3) Kulurentaablus 4) Käiberentaablus 12. Milline näitaja ja miks on parim ettevõtte tulemuslikkuse hindamisel? Kogukasum näitab müügitulu, millest on maha arvestatud kogukulud (realiseeritud toodete ja tegevuskulud. 13. Mille poolest erineb kattetulu meetod tootmisomahinna leidmisest? Kattetulu on kogutoodangu väärtuse ja muutuvkulude vahe. Kattetulu arvestuste abil saab võrrelda erinevate toodanguliikide tasuvust. Kattetulu leitakse iga põllumajanduskultuuri hektari ja loomaliigi pea kohta, seejärel arvutatakse olenevalt kasvupinna suurusest ja loomade arvust kattetulu kogu ettevõttes. Kui kattetulu on
tehakse. Kuluobjekt (kulukandja, arvestusobjekt, kuluühik) (cost object, cost unit) on iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada. Kuluobjektide (toodete, teenuste) täisomahinna arvestamisel on oluline arvestada vaid organisatsiooni põhitegevusega seotud üldkulusid. Sageli on osutunud vajalikuks enne täisomahinna arvestamist eelnev kulude liigitamine põhitegevusega seotud ja põhitegevusega mitteseotud kuludeks. Kogukulud kujunevad järgmiselt: OTSEKULUD + PÕHITEGEVUSE ÜLDKULUD + ETTEVÕTTE ÜLDKULUD = KOGUKULUD Ülesanne Määrata OÜ ABC 1) Toodete täisomahind 2) Müügihind, arvestades kasumimarginaaliga..... OÜ ABC õmbleb kostüüme ( toode K) ja seelikuid (toode S) Ettevõtte kulud on järgmised (kuus) Materjalikulu toodetele K: 3 000 S: 1 400 Tööjõukulu toodetele
vaatenurka (nn optimaalne toodangukogus Qoptim valitakse ,,kuldreegli" piirtulu MR = piirkulu MC järgi). GOSSENI II SEADUS MUA = MUB = MUC = ... Sel juhul käituvad tarbijad ratsionaalselt.saavutatakse tingimusel, et MU A / PA = MUB / PB = MUC / PC = ... = MUN / PN , kus MU piirkasulikkus, P hind KAUDNE KULU = NORMAALKASUM KASUM (Ettevõtte): T (enamasti kasumi tähiseks TT) = TR-TC, kus T on (kogu) kasum, TR - kogutulud toodangu müügist ja TC - tootmise kogukulud. KASUMILÄVI e TASUVUSPUNKT. Kasumilävel TR = TC, kus TR kogutulu, TC kogukulu. KESKMINE KOGUKULU ATC või AC: ATC = TC / TP = TC / Q, kus ATC keskmine kogukulu, TC tootmise kogukulud, TP kogutoodang, Q kogus ATC = AC = TC / TP = TVC + TFC / TP = TVC / TP + TFC / TP = AVC + AFC, kus ATC või AC keskmine kogukulu, TC tootmise kogukulud, TP kogutoodang, TVC kõik muutuvkulud, TFC on kõik püsikulud, AVC keskmine muutuvkulu, AFC keskmine püsikulu.
alternatiivsetele võimalustele (loobumiskuludele või teisisõnu saamata jäänud tuludele); 2. VALE / ÕIGE; 1) Koguprodukt TP (Q) ei saa olla negatiivne vaid ainult kahanev, sest TP maksimumpunkt on ületatud, just sellele viitab negatiivne piirprodukt MP; 2) Kahaneva koguprodukti puhul on TP kõvera tõus muutunud negatiivseks, kui aga koguprodukt kasvab, on TP kõvera mistahes punkti tõmmatud puutuja positiivse tõusuga; 3. VALE; Kahanevate tulude seadus ; 4. ÕIGE; Kuna firma kogukulud TC on muutuvkulude TVC ja püsikulude TFC summa, siis juhul kui muutuvkulud võrduvad nulliga kuna toodangut pole, on lühiperioodil firma kogukulud TC võrdsed püsikuludega TFC (SR-il kui Q=0 on TC=TFC); 5.c; kaudsed kulud nende laias, üldises (e majandusteoreetilises) käsitluses tähendavad alternatiivsete kulude arvestamist, mis ei ole seotud otsese rahalise väljamaksega võõraste tootmistegurite eest (mida ka firma raamatupidamine saaks "ilmutada" )
Kardinate omahind sisaldab lisaks materjalile veel muutuvaid ja püsivaid üldkulusid, mis kokku on 35 eur eelarvestatud tootmiskoguse m2 kohta. Milline oleks eelarvestatud kasum kummagi tootmisüksuse kohta juhul kui kasutatakse: a) Muutuvkulu transferhinda b) Kogukulu transferhinda c) Turuhinda? Palun kommenteeri saadud tulemust. Millise meetodi valiksid sina? Transferhind ülesande lahendus Kasumiaruanded Kangas Muutuvad kulud Kogukulud (000) Turuhind (000) (000) Tulud Õmblemine(200 000 x1,1) 11 eur 2420 24 eur 5280 30 eur 6600 Väline turg 2400 2400 2400 (300 000(200 000x1, 1))x30 Kokku Tulud 4820 7680 9000 Kulud Muutuvad kulud 3300 3300 3300 (300000x11)
mahule. Amortisatsioonieraldised, insenertehnilised kulud, kulud ruumidele (üür, küte), juhtide palgad, laenuintressid. Muutuvkulud Muutuvkulud on sellised kulud, mis suurenevad seoses tootmismahu suurenemisega. Tööliste palgad (tunni- või tükitasu), energia, toore. Kogukulud Kogukulud on püsi- ja muutuvkulude summa. Kahaneva tootlikkuse ehk Kahaneva tootlikkuse ehk kahaneva toogi seadus ütleb, et kahaneva toogi seadus kui püsivatele tootmisressurssidele (nagu hooned ja seadmed) lisada üha enam muutuvaid tootmisressursse (nagu töölised ja toore), hakkab teatud määrast alates lisa- ehk piirprodukt vähenema.
HINNA TÄHENDUS Olemus ja tähtsus Hind Hind on toote väärtus rahas väljendatuna, summa, mille eest ollakse valmis ostma või müüma. Vahetuskaup ehk bartertehingut nõutakse mingi toote vastu ja sel juhul on tegemist mitterahalise vahetusega. Hinna mõju firmale Hinnast oleneb kogutulem ja kasum. Kasumivõrrand: Kasum = Kogutulem Kogukulud Kasum = (hind x müügikogus) Kogukulud Hind tasakaalustab tootmisressursside nõudmise ja pakkumise ning tootmise tulemused. Hind on turundusmeetmestiku koostisosa, ainuke, millel on otsene mõju firma kasumile. Hinna roll on esmatähtis, kui temast algab meetmestiku kujundamine. Hinna roll on teisejärguline, kui kehtestatakse muudest meetmetest lähtuvalt (nt. intensiivsest turustamisest hinnaalandused, tippkvaliteediga kõrge hind). Turustus Tootjal on suurem kontroll hindade üle kui ta arendab välja tugeva brändi
* Hinnasüsteem tähendab hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks. Kui ostjad ja müüjad teevad turgudel vahetustehinguid, kahetestavad nad toodetele, teenustele ja ressurssidele hinnad. * Rahas väljendatud hinnad on sõnuimd, mis kannavad toote - ja ressursiturgudel palju informatsiooni. Turukonkurents *Konkurents tähendab võistlust ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. * Kasum on tulle, mis jääb järele, kui kogutuludest lahutatakse kogukulud. Ettevõtlikkus * Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamise eesmärgil ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riski. * Ettevõtjat peetakse turumajanduses äritegevuse peamiseks mootoriks. Selle mootori käivitajaks on ettevõtlus. * Ettevõtlus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduselik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Tavamajandus Vanim majandussüsteem, kus mida, kuidas ja kellele valikute tegemisel sõltuvad
Kokkuvõte Kokkuvõtteks tuleb arvestada, et liinid peavad vastu 50 aastat. Veel tuleb leida Ekspluatatsioonikulud, mis on 50% ehituskuludest ja 50 aasta kaod. 50a kadude puhul arvestatakse, et suvetunde on 2000h ja talvetunde on 3000h. VARIANT 1: Ehituskulud: 462,45 Ekspluatatasioonikulud = 462,45 ∙ 50% = 231,2 M€ 50a kaod = 50 ∙ (suvetunnid ∙ kaod suvel + talvetunnid ∙ kaod talvel) = = 50 ∙ (2000 ∙ 14,9 + 3000 ∙ 66,9) = 11,5 M€ Kogukulud= ehitusmaksumus + ekspluatatsioonikulud + 50 a kaod = = 462,45 + 231,2 + 11,5 = 705,15 M€ VARIANT 2: Ehituskulud: Ekspluatatasioonikulud = 50a kaod = 50 ∙ (suvetunnid ∙ kaod suvel + talvetunnid ∙ kaod talvel) = Kogukulud= ehitusmaksumus + ekspluatatsioonikulud + 50 a kaod = VARIANT 3: Ehituskulud : 292,5 M€ Ekspluatatsioonikulud = 292,5 ∙ 50% = 146, 25 M€ 50a kaod = 50 ∙ (suvetunnid ∙ kaod suvel + talvetunnid ∙ kaod talvel) =
Partiikuluarvestuse meetodit kasutatakse siis, kui tellitud artiklite arv on suur ja neid toodetakse koos ühe partiina. Kuluarvestust korraldatakse tavapäraselt. Partii valmimisel või täitmisel jagatakse kogu partii kulud ühikute arvele, saades ühikukulu. ´(rõivatööstus, jalatsitööstus) Protsessijärgne kuluarvestus tuleb arvestada mitte tööde, vaid protsesside lõikes. Protsessikuluarvestuses jagatakse iga protsessi kogukulud protsessi läbinud toodete mahuga või toodete kogusega. Saades tegelemise ühikukulu. Eelneva protsessi ühikukulu on järgneva protsessi sisendkulu. Üksiktoote kuluarvestus- kasutatakse siis, kui tootmisest tuleb korraga kaks või rohkem toodet ning igaühel neis on märkimisväärne müügiväärtus. Sealjuures ühte toodet ei ole võimalik eraldi toota. Teenuse kuluarvestuse- meetod on kasutusel niisugustes valdkondades, mis pakuvad teenuseid, mille kuluühikuid on keeruline määratleda
1) Andke joonisel toodud kõveratele nimed a=MR b)=D (AP) c)=ATC d)=MC 2) Kui restoran maksimiseerib kasumi, milline on sellel juhul kliendide optimaalne arv? 300 MR=MC 3) Milliseks kujuneb populaarsema toidu hind pikal perioodil? 70 4) Kui suured on sellisel juhul Draakoni restorani kogukulud? 21000 Ülesanne 5 8 punkti Firma kohta on teada Töötajate arv,N 0 1 2 3 4 5 Koguprodukt, TP 0 8 14 18 21 23 Piirprodukt, MP 0 8 6 4 3 2
Tootmistegur 1) Kandke tabelis toodud punktid joonisele 2) Vastake küsimustele ja täitke lüngad Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus ) Neid jooni nimetatakse b) Kui mõlema tootmisteguriühikuhind on 200 raha ning kogukulud on 12000 raha ,milline on siis nende tootmistegurite madalaimate kuludega kombinatsioon toote A 300 ühiku tootmiseks? Tehke joonisele vastav kulukõver. c) Seda kõverat nimetatakse d) Tootmisteguri X ühikuhind tõuseb 300 rahale, aga ettevõtte kogukulud jäävad samaks. Kui palju toodangut saab ettevõte nüüd maksimaalselt toota? e) Mitu tootmisteguri X ja Y ühikut ta selle toodangu tootmiseks kulutab? = = Ülesanne 4.23
majanduskasum arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi; firma püsib konkurentsis ka siis, kui majanduskasum on null. KULUD JA KASUM 2 17.02.2014 LÜHIPERIOODI KULUD Lühiperioodil kasutab ettevõte nii püsi- kui ka muutuv- ressursse; seega lühiperioodi kulud: püsikulud ja muutuvkulud, mis kokku moodustavad kogukulud: TC = FC + VC , kus TC total cost; kogukulud; FC fixed cost; püsikulud; VC variable cost; muutuvkulud. PÜSIKULUD Püsikulud (fixed cost, FC) on sellised kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu. St tegemist on kuludega, mis ei sõltu otseselt tootmismahust ehk neid tuleb tasuda ka siis, kui ettevõte midagi ei tooda. Näiteid: tehased, püsiseadmed, kontorihooned, milles ettevõte tegutseb, püsitöötajad (kontoris), kindlustusmaksed, laenuintressid jmt.
Kogukulu (TC) leidmiseks tuleb keskmine kulu ühiku kohta korrutada ka ühikute arvuga. Antud juhul seega TC = 10 * (22 + 5) = 270. Küsimus 10 Kui suured on firma muutuvkulud 5 ühiku tootmisel? Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Sisesta vastuseks ainult arv (ilma tekstita)! Vastus: 37 Kogukulud TC koosnevad püsikuludest (FC) ja muutuvkuludest (VC). TC=FC+VC Kui tootmismaht on null, siis need kulud, mis selle tootmismahu juures eksisteerivad, on püsikulud (ei sõltu tootmismahust). Seega antud juhul on püsikulud 24 ühikut. Tootmismahu q=5 juures on kogukulud TC=61, seega muutuvkulud VC=TCFC=61 24=37.
eksisteerivad ka siis, kui toodang (või tegevuste hulk) kõnealusel perioodil on null. KOGU MUUTUVKULU ÜHIKU MUUTUVKULU KOGU PÜSIKULU ÜHIKU PÜSIKULU Tinglikult püsivad kulud kui Tinglikult püsivad kulud üldistatuna Astmelised püsikulud muutuvate kuludena • Kulud defineeritakse muutuvaks või püsivaks lähtudes konkreetsest kuluobjektist. • Ajaperiood on oluline. Püsikulu suurus on konstantne kindlas ajaperioodis. • Kogukulud käituvad lineaarselt. • Kulude käitumist vaadeldakse ühe kulukäituri suhtes. • Püsi- ja muutuvatest kuludest saab rääkida olulisuse vahemiku piires. Olulisuse vahemik (relevant range) • on kulukäituri mahu piirkond, mille piires kehtib spetsiifiline (lineaarne) seos kulude hulga ja mahu vahel. • Püsivad kulud on konstantsed ainult olulisuse vahemiku piires. Segakulud • Mõlemad: nii muutuv kui ka püsiv komponent • Näide:
Peale piima on valikus veel kohupiima, jogurtit, hapukoort, keefirit, erinevaid piimatoodetest maiuseid, juustu jne. Seega on piimaturul palju pakkujaid, kes valmistavad mingit toodet ja on suutnud sellega turule tulla. Mina kui tarbija valin toote oma maitseeelistuse ja hinna järgi. Kui ühel firmal on 3,5 `% piim 90 senti ja teisel firmal 50 senti, siis ostan odavama piima. 7. Selgita mõistete kogukulu, püsikulu, muutuvkulu, käive, kasum sisu ühe lihtsa näite abil. Minu OÜ ettevõtte kogukulud on 500 000 eurot aastas. Mis jagunevad püsikuluks ja muutuvkuluks. Muutuvkulu sõltub kuust ja toodangumahust. Ühe toote muutuvkulu on sama, kuid muutuvkulude kogusumma kuulõike oleneb sellest kui palju tooteid toodetakse. Püsikulud on igakuiselt samad, sest nende suurus ei sõltu oluliselt toodangumahust. Näiteks peab firma maksma tagasi pangalaenu ning see püsikuluna igakuine kohustus. Firma aastakäive on plussis ning katab kogukulud ja teenib kasumit.
põhiharidus 7 8 8 9 keskharidus 10 11 11 12 keskeriharidus 12 13 13 14 kõrgharidus 15 16 16 16 Haridus on tänapäeval väga suureks ja tähtsaks teemaks Võimalusi on võrreldes varasemaga rohkem: on palju rohkem asutusi, kus õppida; on rohkem tehnikat, millega õppida; on rohkem õpetajaid, kes õpetavad jne. Avaliku sektori kogukulud haridusele Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Üld, kutse ja kõrghariduse rahastamine (miljard krooni) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
e) VALE; lõik GF näitab majanduskasumit ühe toote kohta e keskmist kasumit; keskmise püsikulu AFC suurust väljendab aga keskmise kogukulu ATC ja keskmise muutuvkulu AVC kõverate vaheline kaugus, seega AFC kui toodetakse kogus 0C on lõigu JH või EF pikkus; f) ÕIGE; firma nn sulgemishind on AVCmin, kuna aga keskmise muutuvkulu AVC ja piirkulu MC kõverate lõikepunkt ongi AVC miinimumpunkt, siis väide on täiesti õige; g) ÕIGE; kasumilävel tootmine tähendab, et kogutulud TR ja kogukulud TC on võrdsed, mistõttu firmal ei ole majanduskasumit, kuid ei ole ka kahjumit; kui aga hind P=ATC, siis ongi tegemist kasumilävele vastava hinnatasemega; 5.d; hinnavõtjast täielikult konkureerivad firmad TKF saavad lühiperioodil valida optimaalse toodangu koguse kooskõlas kuldreegliga, turuhinda üksik firma mõjutada aga ei saa (seda tähendabki ,,hinnavõtmine"); 6.b; normaalkasum on selline kasumi tase, mille korral firmal on mõtet antud tegevusvaldkonnas edasi
söödaga 10 päeva, ainult joogiveega kuni 38 päeva. 80% elutegevuseks vajalikust veest peab lind saama joogiveega, ülejäänu moodustab söödas hangitud vesi ja nn ainevahetusvesi. 10. Kanamunade tootmise omahinna kalkulatsioon. Pean teadma: munakana sööb 120g, söödaosa kogukulust 70% lähteandmed: munevus 85% söödaahend 450 eurot/t Aastas mune: 365 *0,85= 310muna aastas sööta: 365* 120= 43,8= 19,71 Kogukulud: 19,71 *0,7= 28,6 Muna omahind: 28,6 /310= 0,09 /tk 11. Söödaväärinduse arvestus kanamunade tootmisel. Pean teadma: munakana sööb 120g Lähteandmed: munevus 85% 60gmunad Aastas mune: 365* 0,85= 310muna aastas munamassi: 310* 60= 18,6 kg aastas sööta: 365*120= 43,8 kg söödaväärindus: 43,8/18,6= 2,35 Ülessanne: 100 kanaboilerit. 50 emast ja 50 isast suremus 7% jab 48 isast ja 48 emast 42 päeva pärast isased 2,8 kg ja emased 2,5 kg söödaväärindus 2
b) Müügipakkumiste ettevalmistamine c) Klientidega suhtlemine d) Pakkumiste arv ajaühikus 38. TV-reklaami puuduseks a) On piiratud nähtavus b) Ei ole suunatud sihtauditooriumile c) On see, et lühikese esitusaja tõttu ei pruugi jõuda reklaam tarbija teadvusesse d) On lühike eluiga 39. Otsepostitusreklaami selektiivsus on a) Väga kõrge b) Kõrge c) Keskmine d) Madal e) Väga madal 40. Kasumi valem on järgmine a) Kogukulud kogutulud b) Kogukulud / kogutulud c) Kogutulud kogukulud d) Kogutulud / kogukulud 41. Ettevõtte hinnakujundamise sisemõjuriteks on a) Turg ja nõudlus b) Tarbijate reaktsioonid c) Konkurentide hinnad d) Tegelik ja plaanitav turuosa 42. Tarbija hinnatundlikkus väheneb a) Luksuskaupu ostes b) Kui tarbija ei märka hinnatõusu c) Mitmefunktsionaalseid kaupu ostes d) Pikaajalise kasutusajaga tooteid ostes 43
Tootmine ja kulud TP (total product, koguprodukt) on teatud perioodi jooksul valmistatud toodang (Q). TP=Q TC(total cost, kogukulud) on kõikide antud hüviste valmimiseks vajalike tootmistegurite ostmiseks tehtud kulutuste summa. Kogukulu on firma püsi- ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel. TC=FC+VC VC(variable cost, muutuvkulud) on kulud, mille suurus muutub, kui firma tootmismaht muutub. FC(fixed cost, püsikulud) on kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, sest ka püsiressursside suuurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu.
K kasutatud kapitali kogus AP = TP : L AP, MP muutuv ressursid on need ressursid, mille suurust saab muuta ka lühiperioodil MP = TP : L TP, AP ja MP kohta kehtivad järgmised seaduspärasused: 1. kui MP > AP, siis AP suureneb; 2. kui MP < AP, siis AP väheneb; 3. seega, MP = AP, kui AP on maksimaalne; 4. seni, kuni MP on positiivne, TP kasvab; 5. kui MP on negatiivne, TP väheneb; 6. kui MP = 0, siis TP on maksimaalne Valemid: MC = TC : TP, TC = firma kogukulud MC = VC : TP Keskmine püsikulu: AFC = FC : TP Keskmine muutuvkulu: AVC = VC : TP Keskmine kogukulu: ATC = TC : TP Täielik konkurents p = MR. MR = TR : TP, kus TR on kogutulu, TP koguprodukt. MR = MC (kasumi maksimeerimise kuldreegel). (p > AVC). (TR > VC Sulgemispunktis MC = AVCmin p = ATCmin .kasumilävi e tasuvuspunktis (TR = TC). Mittetäielik konkurents MC = MR MR < p MR = MC MR < p (MC < p). tt MP = TP : L, kus TP tähistab firma kogutoodangut ja
MRP VMP, sest p MR Valemid: MRPL = MP * MR MC = TC : TP, TC = firma kogukulud MC = VC : TP Keskmine püsikulu: AFC = FC : TP Keskmine muutuvkulu: AVC = VC : TP Keskmine kogukulu: ATC = TC : TP
keskmine muutuvkulu (AVC) vahel? ATC = AVC + AFC 14. Toodangu kogus/töötajate arv 15. töötaja piirtoodang = Toodangu kogus toodangu kogus ühe töötaja võrra vähem puhul. 16.Keskmine toodang on maksimaalne, kui on palgatud : 3 töötajat. Piirkulukõver lõikub keskmise kogukulu kõveraga viimase miinimumpunktis. 22. TC = FC + VC * .. ühikut 23. ATC = AVC+AFC , TC = AVC+AFC * ühikut' Pikal perioodil pole firmal mingeid püsikulusid. FIRMA KOGUKULUD (TC)=TC+TFC FIRMA PÜSIKULUD(TFC)=(TC 0 ÜHIKU KORRAL) KESKMISED PÜSIKULUD(AFC)=TFC/Q(TOODETUD ÜHIK) KESKMISED MUUTUVKULUD(AVC)=TVC/Q(TOODETUD ÜHIK) KESKMISED KOGUKULUD(ATC)=TC/Q(TOODETUD ÜHIK) PIIRKULU(MC) - Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus Optimaalse tootmismahu kuldreegel MC =MR Kõik punktid, mis asuvad tootmisfunktsiooni kõveral (A ja B) on vastavuses tehniliselt efektiivse tootmisvariandiga. a) 20/4 = 5 (Hind/kogus)
Elastsukoefitsent P-hinnatase Y-kogutoodangu hulk ( Reaalne SKP ) Kaarelastsus Deposiit , kus R-reserv ja L-Laenud Kogutulu Töötusemäär Nõudluse sissetuleku elastsus Nõudluse ristelastsus Kogukulud Keskmine kogukulu AD-kogunõudlus AFC-keskmine püsikulu Keskmine püsikulu AP-keskmine produkt APC-keskmine tarbimiskalduvus Keskmine muutuvkulu APS-Keskmine säästmiskalduvus Piirkulu AR-keskmine tulu
Vali üks: a. Kui varu müüakse ära b. Perioodil, mil varu soetati c. Perioodil, mil see tehakse d. Kui tasutakse raha Küsimus 5 Küsimuse tekst Turunduskulusid kirjeldab järgmine variant Vali üks: a. Ei;ei;ei b. Ei;ei;jah c. Jah;ei;jah d. Jah;jah;ei Küsimus 6 Küsimuse tekst Olulisusvahemikus Vali üks: a. Muutuvkulude (vc) kogusumma jääb samaks b. Püsikulud ühiku kohta muutuvad c. Kogukulud ühiku kohta ei muutu d. Muutuvkulud ühiku kohta muutuvad Küsimus 7 Küsimuse tekst Põhimaterjalikulu on: Variant Konverteeri- Tootmis- Esmaskulu miskulu kulu a) Jah Jah ei b) Jah Jah Jah c) Ei Jah Jah d) ei ei ei Vali üks: a. Ei;jah;jah b. Ei;ei;ei c. Jah;jah;jah d. Jah;jah;ei Küsimus 8 Küsimuse tekst
Ülesanne nr 3 Brutokasum 12000 euri Kui palju ja milliseid makse tuleb maksta kui makstakse välja dividendidena? Tulumaks 25% netosummalt ehk 20% brutosummalt 12000brutosummalt 2400 tulumaksu ja dividendideks 9600 Tuleb maksta dividendidelt 2400 euri tulumaksu ehk 20% brutosummalt. Muid makse ei ole. Ülesanne nr 4 Andmed: Koolitus 220 euri Erisoodustus Käibemaksu ei Kui palju ja milliseid makse tuleb maksta? Kogukulud? Tulumaks 220X20:80 = 55 euri Sotsiaalmaks 275 x 33% = 90,75 euri Riigile lisaks koolitusele 220 euri tulumaks 55 euri ja sotsiaalmaks 90,75 euri Kogukulu 220+55+90,75=365,75 euri Ülesanne nr 5 Andmed: Mais müügitulu raamatutel 639 Müügitulu cd 958,67 Sisse ostetud kaupade arved 1150,40 (sh käibemaks) Sisendkäibemaks? Käibemaks realisatsioonilt? Kui palju käibemaksu maksuametile? Ostuarve = ostuhind +SKM Müügiarve = müügihind+RKM ( laekub ostjalt)
Ühiku kulu arvutatakse, jagades protsessi kulud valmistatud toodete, teenuste arvuga. (3, lk15) 1.5. Protsessi kuluarvestus Protsessi kuluarvestuse meetod on sobiv siis, kui toode läbib terve seeria järjestikuseid automatiseeritus protsesse, nagu paberi tootmine, õlide rafineerimine, värvitööstus, toiduainete tööstus. Kuluarvestus toimub mitte tööde vaid protsesside viisi. Protsessi kuluarvestuses jagatakse iga protsessi kogukulud protsessi läbinud toodete arvuga, saades keskmise ühiku kulu. Eelneva protsessi ühiku kulu on järgneva protsessi sisendkuluks. Praktikas ei teki protsessis ainult valmistooted, vaid alati jäävad protsessi ka erinevas töötlemisstaadiumis pooltooted. Kõik valmistooted ja erinevas valmidusastmes pooltooted esitatakse perioodi lõpus kuluarvestuse eesmärgil kui ,,ekvivalentseid ühikuid". See tähendab vastavat arvu täiesti valmis tooteid ja erinevas valmidusastmes pooltooteid
3. EKSPLUATATSIOONIMATERJALIDE KULU ARVESTUS 3.1 Kütusekulu arvutus 3.2 Määrdematerjalide kulu arvutus 4. TÖÖJÕU JA PALGA ARVUTUS 4.1 Efektiivse tööaja fond 4.2 Tööjõu arvutus 4.3 Palga arvutus 5. VEOKULUDE JA OMAHINNA ARVUTUS 5.1 Ekspluatatsioonimaterjalide omahinna arvutus 5.2 Veeremi hoolduse ja jooksva remondi kulud 5.3 Muutuvkulud kokku 5.4 Veeremi amortisatsioon 5.5 Bussijuhtide palk koos sotsiaalmaksuga 5.6 Lisakulud 5.7 Püsikulud kokku 5.8 Kogukulud 5.9 Vedude omahinna arvutus 6. FINANTSNÄITAJATE ARVUTUS 6.1 Ühe sõitjakilomeetri hind 6.2 Realiseerimise brutokäive 6.3 Realiseerimise netokäive 6.4 Tegevuskasum 6.5 Puhaskasum 6.6 Aktivate rentaablus KOKKUVÕTE SISSEJUHATUS Mersedes benz Sprinter 2.2 CDI andmed: Väljalaskeaasta: 2001 Hind: 500000 EEK Käigukast: manuaal Kütusekulu: ca. 12l / 100km Rehvide arv: 6 Kohtade arv: 19 kohta Mootoriõli: 9.5l Transmissiooniõli: 1.2l Jahutusvedelik: 10l
Küsimus 1 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Üldjuhul on kõige usaldusväärsemalt võimalik prognoosida Vali üks: a. muutuvkulusid tooteühiku kohta b. kogukulusid tooteühiku kohta c. muutuvkulude kogusummat d. püsikulusid tooteühiku kohta Küsimus 2 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Olulisusvahemikus Vali üks: a. Püsikulud ühiku kohta muutuvad b. Muutuvkulude (vc) kogusumma jääb samaks c. Kogukulud ühiku kohta ei muutu d. Muutuvkulud ühiku kohta muutuvad Küsimus 3 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Astakkulu Vali üks: a. kaetakse ositi b. on segakulu erijuhus c. on nii segakulu erijuhus kui sarnaneb segakulule olulisvahemikus d. sarnaneb segakulude vähese ulatusega olulisusvahemikus Küsimus 4 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst
1 R`( p) = - p + 75 , 20 1 - p + 75 = 0 20 p = 1500. 1 Kontrollime, kas leitud statsionaarne punkt on maksimumpunkt: R``( p) = - < 0, 20 mis vastab maksimaalsele tingimusele. Ülesanne 4.19. Olgu tulufunktsioon esitatud seosega R(q) = 600 q q2 ning kogukulud seosega C(q) = q3 42q2 + 840q + 5000, kus q on tootmismaht . Leida suurimat kasumit ja suurimat tulu kindlustavad q väärtused. Ülesanne 4.20. Televiisoreid valmistava firma nädala kasum on antud funktsiooniga P(q) = - 0, 006q2 + 120 q 12 000 (eurodes), kus q on nädalas toodetud televiisorite hulk. Mitu televiisorit tuleb firmal valmistada, et kasum oleks suurim? Ülesanne 4.21. Firma müüb tooteid hinnaga 50 eurot tükk. Firma kogukulud on
0,216326 0,36823 0,443436 0,898419 0,027199 hii-ruut-empiiriline 14,33674 olulisuse nivoo 0,05 vabadusastmete arv 12 V=(n-1)* (m-1) hii-ruut-teoreetiline 12,05 A B E F J 1. Ül.9.1. Ettevõtte Ettevõtte kogukulud kogukulud (Points: 7) Kasutage eelmise ülesan 1 ha 1 ha järgmised ülesanded: põllum.ma põllum.ma 1. Leht2 - kontrollida t-testiga, kas üldk a kohta, a kohta, Aasta Ettevõte kr/ha Aasta kr/ha (NB! tegemist on samade ettevõtete a 2001 107 3147,4 2003 4272,9 2. Leht3 - kontrollida üldkogumite disp
kohanemisperiood, kuni jõutakse uue turutasakaaluni. MAJANDUSLIK ÜLEJÄÄK-Tarbija hinnavaru ja tootja hinnavaru summa. Ressursside jaotus on efektiivne, kui majanduslik ülejääk on maksimeeritud. TARBIJA HINNAVARU- erinevus tarbija maksevalmiduse ja tegelikult makstava hinna vahel ehk saadava kasu ja tehtavate kulude vahel; nõudluskõvera ja kehtiva hinnataseme vahele jääva ala pindala (kogu maksevalmidus ehk kogukasu miinus tarbija kogukulud). TOOTJA HINNAVARU- erinevus toote eest saadava hinna ja muutuvkulude vahel; kehtiva hinnataseme ja pakkumiskõvera vahele jääva ala pindala. Hästitoimiva konkurentsituru tasakaaluhinna (turuhinna) kehtimise korral on ressursid efektiivselt jaotatud (ei toimu ressursside raiskamist), sest sel juhul on täiendava hüviseühiku tootmisest saadav täiendav kasu ehk piirkasu tarbi- jatele võrdne selle täiendava ühiku tootmisel tootjatel tekkiva täiendava kulu
TOOTMINE JA TOOTLIKUS 1.Miks muutuvad koos tootmise muutustega ka kulud? Kui juhid otsivad võimalusi toodete efektiivsemaks valmistamiseks, pööravad nad suurt tähelepanu tootmiskuludele. Nad märkavad, et tootmise taseme kiiruse muutumisega muutuvad ka kulud. Et teada saada, kuidas ja miks see juhtub, tuleb vaadelda tootmiskulude kahte liiki (kogukulud ja kahaneva tootlikkuse seadus) 2.Kuidas saavad ettevõtte juhid tootlikust tõsta? Ettevõtte juhid suurendavad ettevõtte tootlikkust uute juhtimisideede rakendamisega. Nii terviklikku kvaliteedijuhtimist kasutavad ettevõtted kui ka ettevõtted, kes järgivad teisi juhtimisteooriaid, on teatud üldistes põhimõtetes omavahel sarnased. Nad pööravad tähelepanu kliendile, kõrgele töökvaliteedile, kaasavad töötajaid otsustusprotsessi ning ettevõttel on visioon,
Milline hind viiks nõutava koguse 20 000 pakini kuus? Lahendus: üks punkt on (4,75 ; 10 000) ja teine punkt on (5 ; 9000) = => = edasi ristkorrutis -0,25(q-9000)=1000(p-5) -0,25q+9000=1000p-5000 -0,25q-1000p= -5000-9000 1000p=14000-0,25q Nõudlusfunktsioon p= 14-0,00025q Piirhind: kui q=0, siis piirhind on 14 ( ehk p=14-0*0,00025 => p=14) Kui kogus on 20000, siis p(20 000)=14-0,00025*20000=14-5=9 5. Firmal õnnestub ära müüa kogu toodang, kusjuures q toote valmistamisel nädalas on kogukulud 300q + 2000 . Nõudluse analüüs näitab, et nõudlust kirjeldab avaldis 500 −2q. Leida a) tulufunktsioon ja kasumifunktsioon; Tulufunktsioon R=p*q => p=500-2q ja siis saame R=p*q => R=q(500-2q) R=500q-2q2 Kasumifunktsioon S(q) = R(q)−C(q) S(q)=(500q-2q2)-(300q+2000) => S(q)=500q-2q2-300q-2000 => S(q)= -2q2+200q-2000 6. Kauba nõudlusfunktsioon on q = 3300 – 50p ja pakkumisfunktsioon on q = 500p a) Kui suur on maksimaalne nõutav kogus? Q=3300-50p 50p=3300-q P=66-0,02q 0=66-0,02q
teistele ettevõtetele, kodumajapidamistele või avalikule sektorile. Kasumi maksimeerimis kuldreegli – kohaselt toodab firma koguse, mille piirkulu võrdub piirtuluga. Keskmine kogukulu – on kogukulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine muutuvkulu – on muutuvkulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine püsikulu – on püsikulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine tulu – on kogutulu ja toodetud koguse jagatis. Kogukulud – on kõikide antud hüviste valmistamiseks vajalike tootmistegurite ostmiseks tehtud kulutuste summa. Kogutulu – müüdud kaubakoguse ja kaubaühiku hinna korrutis. Mastaabiefekt – on toodangu kasv kõigi sisendite üheaegsel suurendamisel. Mastaabisääst – tähendab, et firma keskmine kogukulu pikal perioodil väheneb, kui firma tootmismaht kasvab. Mitteelastne nõudlus(pakkumine) – on nõudluse(pakkumise) hinnaelastsuse liik, mille korral nõutava(pakutava) koguse suhteline
Reaalse SKT kasv näitab elatusastme paranemist, selle põhjal on näha majanduskasv või langus Tootlikus suureneb aastate jookusl, sest muutub: 1) Tööjõu kvaliteet 2) Põhivarade hulk ja kvaliteet 3) Tootmistehnoloogia Tootmise taseme või kiiruse muutumisega muutuvad ka kulud Püsikulud-kulud, mis jäävad muutumatuks, vaatamata ettevõtte tootmismahule Muutuvkulud-kulud, mis suurenevad seoses tootmismahu suurenemisega Püsikulud+muutuvkulud=kogukulu Tootmise kasvuga kogukulud esialgu langevad Kui tootmine veelgi suureneb, tõuseb iga tooteühiku maksumus Keskmised kogukulud hakkavad suurenema vatavalt kahaneva tootlikuse seadusele Kahanev tootlikuse seadus kui püsivatele tootmisressurssidele lisada üha enam muutuvaid tootmisressursse, siis teatud määrast alates hakkab toote omahind suurenema Põhjus: muutuvate tootmisressurside lisandudes tekib teatud momendil olukord, kus need hakkavad püsiressursse segama. Mastaabisääst
a. müües vähem ühikuid kõrgema hinnaga. b. väikeste kapitalimahutustega. c. kapitali mahutamisega tehase suurendamisse ja ühikukulude vähendamisega. d. kõige eeltooduga. _a__ 8. Mis suurendab täisvõimsusega töötava tehase tootlikkust kõige tõenäolisemalt? a. Suurema arvu või paremate masinate kasutamine. b. Uute tööliste juurdevõtmine. c. Tehase tegevuse hoidmine väikeses mahus. d. Töö pärast kahaneva tootlikkuse punkti. __c_ 9. Kui toodang suureneb, a. vähenevad kogukulud. b. suurenevad püsikulud. c. vähenevad üldkulud tooteühiku kohta. d. vähenevad kogumuutuvkulud. _d__ 10. Mis on parim moodus suurendada riigis toodetavate kaupade ja teenuste kogust? a. Teha kõvemini tööd. b. Töötada rohkem tunde. c. Tõsta tootlikkust. d. Karmistada valitsuse määrusi. ___ 11. Missugune väide on õige tervikliku kvaliteedijuhtimise (TQM) kohta? a. See sõltub hea väljaõppe saanud inspektoritest, kes leiavad üles tootmisprobleemid. b
8.Konkurents on kasulik, kuna 1) aitab toota efektiivselt.(tootjad peavad pidevalt oma tootmist tõhustama, et edestada konkurente) 2)aitab ressursse kokku hoida 3)aitab suurendada toodangut 4)aitab vähendada kulusid 5)aitab alandada hindu. 9.Konkurents-ostjate võistlus müüjate pärast ja müüjate võistlus ostjate pärast. 10. Turumajanduses on kasum see, mis jaotab ära tootmistegurid(maa, töö, kapital) 11.Kasum on raha, mis jääb järele, kui kogutuludest lahutada kogukulud. 12.Inimressursid, kapitaliressursid, loodusressursid. Mida rohkem teenib kasumit seda rohkem saab kasutada ressursse. 13.Ettevõtlikkus on hoiak, mida isel.1)loov ja uuenduslik mõtlemine 2)uute ja paremate toodete turuletoomine 3)uute ja paremate juhtimise ja töö organiseerimise meetodite rakendamine 4)uute ja paremate tootmistehnoloogiate rakendamine 15.Majapidamiste kaks rolli on tarbijad ja ressursiomanikud(tööjõud) 16.Raha on 1)vahetusvahend - raha abil saab osta kaupu ja teenuseid
Kontrolltöö majandusmatemaatika erikursuses 8.03.2010 1. (10) Firma müüb tooteid hinnaga 50 . Firma kogukulud avalduvad funktsioonina C ( x ) = 0,01x 2 + 22 x + 50 , kus x on müüdav toodangukogus. Millist kogust x * peaks firma tootma (ja müüma), et saada maksimaalset kasumit? Tulufunktsioon on hinna ja koguse korrutis R = px = 50 x Kasumifunktsioon on = 50 x - 0,01x 2 - 22 x - 50 = 28 x - 0,01x 2 - 50 Statsionaarne punkt (kus tuletis võrdub nulliga) on
a. müües vähem ühikuid kõrgema hinnaga. b. väikeste kapitalimahutustega. c. kapitali mahutamisega tehase suurendamisse ja ühikukulude vähendamisega. d. kõige eeltooduga. _a__ 8. Mis suurendab täisvõimsusega töötava tehase tootlikkust kõige tõenäolisemalt? a. Suurema arvu või paremate masinate kasutamine. b. Uute tööliste juurdevõtmine. c. Tehase tegevuse hoidmine väikeses mahus. d. Töö pärast kahaneva tootlikkuse punkti. _c__ 9. Kui toodang suureneb, a. vähenevad kogukulud. b. suurenevad püsikulud. c. vähenevad üldkulud tooteühiku kohta. d. vähenevad kogumuutuvkulud. _c__ 10. Mis on parim moodus suurendada riigis toodetavate kaupade ja teenuste kogust? a. Teha kõvemini tööd. b. Töötada rohkem tunde. c. Tõsta tootlikkust. d. Karmistada valitsuse määrusi. __d_ 11. Missugune väide on õige tervikliku kvaliteedijuhtimise (TQM) kohta? a. See sõltub hea väljaõppe saanud inspektoritest, kes leiavad üles tootmisprobleemid. b
(töötlemis-)protsessi käigus. Tänapäeval on hanke-ja materjalilogistika omavahel integreerunud ning neid võib vaadata tervikuna e. hankelogistikana 2. Jaotuslogistika eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kogukulude kontseptsioon (total cost concept) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejures vajalik klienditeeninduse tase). Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalsed kogukulud. TC(kogukulu)=Ct(transpordikulu)+Ci(teel olevate varudega seonduvad kulud) +Cd(hankija varudega seotud kulu) Ct=Qi(aastane vajadus)*R(veokulu ühiku kohta) Ci=Q*P(kaubaüh rahaline väärtus)*I(säilituskulu %/a)*ta(transiidiaeg(osana aastast)) Cd=Qt(korraga veetav kogus ühikutes)/2*P*I
Varude kasvades tõusevad ka säilitamis- ja töötlemiskulud. Varude juhtimise põhiprobleem: määrata varude optimaalne suurus arvestades ka kogukulude optimaalsust (hoidmise, tellimise- ja kohaletoimetamisega seotud kulusid) on välja töötatud mitmeid mudeleid, kuid need annavad tulemusi ainult stabiilsete müügimahtude, soetushindade ja kogukulude juures. Optimaalse tellimuse mahu väljaselgitamine: Üks võimalik variant kogukulude järgi: Kogukulud: hankimiskulud (transport, laadimine) hoidmiskulud (otsesed laokulud ja rahastamise eest tasutud intress) Mittelikviidsed (seisvad) varud on otstarbekas maha müüa, isegi kui sellest saadakse kahjumit. Lühiajaliste kohustuste juhtimine NB! Lühiajaliste kohustuste juhtimine ei tähenda mitte ainult hankijate arvete tasumise juhtimist vaid kõikide lühiajaliste kohustuste (maksuvõlad, palgavõlad jm) juhtimist. Analüüsida:
Püsivkulud Püsivkulud jäävad samaks, vaatamata firma tegevuse mahule. Amortisatsioonieraldised, insenertehnilised kulud, kulud ruumidele (üür, küte), juhtide palgad, laenuintressid. Muutuvkulud Muutuvkulud on sellised kulud, mis suurenevad seoses tootmismahu suurenemisega. Tööliste palgad (tunni- või tükitasu), energia, toore. Kogukulud Kogukulud on püsi- ja muutuvkulude summa. Kahaneva tootlikkuse Kahaneva tootlikkuse seadus ütleb, et kui püsivatele seadus tootmisressurssidele (nagu hooned ja seadmed) lisada üha enam muutuvaid tootmisressursse (nagu töölised ja toore), hakkab teatud määrast alates lisa- ehk piirprodukt vähenema. Mastaabisääst Mastaabisääst on keskmise tootmiskulu alanemine suurtootmise tagajärjel.
· Mitmesugused tellimustööd · Kasutamistundide arvust · Kontoritarvete maksumus · Kapitali hinnast *Muud Kulud · Elektrijaama nimivõimsusest Kogukulud C saab avaldada · Kehtestatud maksudest C=Cm+Cp=cm*Q+Cp Edastuskulude üldine liigitus on järgnev: Eripüsivkulu c_p toodangu suurenedes väheneb: · Elektri ostukulud (kui ka müüakse elektrit)
Klientide arv nädalas 1) Andke joonisel toodud kõveratele nimed a=MR b=d(AP) c=ATC 2) Kui restoran maksimiseerib kasumi, milline on sellel juhul kliendide optimaalne arv? 3) Milliseks kujuneb populaarsema toidu hind pikal perioodil? 4) Kui suured on sellisel juhul Draakoni restorani kogukulud? Ülesanne 5 8 punkti Firma kohta on teada Töötajate arv,N 0 1 2 3 4 5 Koguprodukt, TP 0 8 14 18 21 23 Piirprodukt, MP 8 6 4 3 2 MRP 24 18 12 9 6 a) täida tabel
KORDAMINE 1.Miks muutuvad koos tootmise muutustega ka kulud? Kui juhid otsivad võimalusi toodete efektiivsemaks valmistamiseks, pööravad nad suurt tähelepanu tootmiskuludele. Nad märkavad, et tootmise taseme kiiruse muutumisega muutuvad ka kulud. Et teada saada, kuidas ja miks see juhtub, tuleb vaadelda tootmiskulude kahte liiki (kogukulud ja kahaneva tootlikkuse seadus). 2.Millised tegurid määravad tootlikkuse pikema aja jooksul? Tehnoloogilised muudatused, juhtimine, investeeringud uutesse põhivaradesse ja inimressursside kvaliteet. 3.Miks sõltub elatustase tootlikkusest? Elatustaseme riigis määrab majanduse tootlikkus, mida mõõdetakse inim-, kapitali- ja loodusressursi ühiku kohta toodetud kaupade ja teenuste väärtusega. Tootlikkus sõltub riigis
annaabi.ee 
