ja kastmisvoolikuist koos tilgutitega. Kasutatakse üle kogu maailma (maasikaistandikud, rühvelkultuurid, viljapuuaiad), sest vee ratsionaalne kasutamine ning energia ja tööjõu märkimisväärne kokkuhoid on säästlikumad ja odavam. 7 . Altniisutus: pais- ja dreenniisutus. Altniisutus on kasutatav peamiselt aladel, mis vajavad kuivendamist. Kuivendamiseks kasutatakse drenaazisüsteeme. Paisniisutuseks tuleb rajada kuivendusvõrgu kogujakraavidele lüüsregulaatorid. Kevadise suurvee jala peavad lüüsid olema avatud. Kui kuivendataval ala on põhjaveetase langenud kuivendusnormini, suletakse lüüsid ja vesi paisutatakse kogujakraavides üles. Vesi kasutatakse ära põua ajal. Suvel ei ole paisniisutusest kasu, sest kuivendusvõrgus on vee vool väga väike või puudub üldse Dreenniisutuse korral lisaks äravoolu tõkestamisele drenaazisüsteemised nähakse ette ka vee juurdeandmine pumpamise teel.
koostise muutumine. Soostunud aladelt voolava vee pH on üldiselt madal ning org. aine ja taimtoitainete sisaldus väike. Kuivenduse negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks:*on vaja seada eesmärgiks, et maa kuivendamine ei suurendaks keemiliste ühendite sisaldust vees üle kahe korra;*ei tohiks kuivenduskraavide ega -dreenide vett juhtida suublasse (jõkke, järve, merre) otse, vaid läbi looduslähedase puhasti - kraavilodu, puhvertiigi vms.;*on ka kogujakraavidele vaja rajada kraavilodusid, et kinni püüda vees liikuvat taimetoitaine- ja org. aine rikast heljumit;*on maaparandustööde ajal tarvis kraavi ühele kaldale jätta vähemalt 1 m laiune kaitseriba - põõsastik või puistu: niisuguse riba peaks rajama ka olemasolevate peakraavide äärde. 56. Milliseid abinõusid on uuritud ja mõnedes maades kasutatakse biogeenide väljakande vähendamiseks kuivendatud alalt? Looduskeskkonnale negatiivsete mõjude vähendamiseks on nüüdisajal uuritud