alakiht, millel n on väiksem (1s, 2s, 2p, 3s, 3p, 4s, 3d, 4p, 5s, 4d, 5p, 6s, ...) Aatomi orbitaalse impulsimomendiL= [L (L + 1)]1/2 määrab aatomi orbitaalkvantarv L, mille võima- likud väärtused kahe elektroni korral paiknevad l1+ l2 jal1 l2vahel. Suurema arvu elektronide korral rakendatakse L väärtuste leidmisel korduvalt sama põhimõtet. Analoogiliselt on leitav aatomi spinnkvantarv S ja nii L kui S põhjal aatomi koguimpulsimomendi J = L + S kvantarv J. Valikureeglid määravad aatomi kvantarvude muutumise siirdel. Nad väljendavad impulsi jäävuse seadust. Valikureeglid on: L = ± 1, J = ± 1, 0 v.a. 0 0, S = 0 (vähem range). Laetud osakeste võnkumisel tekkiva valguse intensiivsus on võrdeline võnkesageduse neljanda astmega: I = const 4. Soojuskiirguseks nimetatakse optilist kiirgust, mis tekib soojusliikumise energia arvelt. Kui keha tempera-
Nad väljendavad impulsi jäävuse seadust. Valikureeglid on: L = ± 1, J = ± 1, 0 v.a. 0 0, S = 0 (vähem range). Aatomi orbitaalse impulsimomendiL= [L (L + 1)]1/2 määrab aatomi orbitaalkvantarv L, mille võima- likud väärtused kahe elektroni korral paiknevad l1+ l2 jal1 l2vahel. Suurema arvu elektronide korral rakendatakse L väärtuste leidmisel korduvalt sama põhimõtet. Analoogiliselt on leitav aatomi spinnkvantarv S ja nii L kui S põhjal aatomi koguimpulsimomendi J = L + S kvantarv J. Röntgenkiirgus on kas 1) pidurdus-, e. pärsskiirgus või 2) karakteristlik kiirgus. Pärsskiirguse spekter on pidev, karakteristlikul kiirusel aga diskreetne (kindlate sagedustega). Pärsskiirgus tekib kiirete elekt- ronide järsul pidurdumisel metallkehas (röntgenitoru anoodis). Karakteristlik kiirgus tekib siis, kui röntgenitoru anoodi tabavad kiired elektronid löövad anoodi aatomite sisekihtidest omakorda välja elektrone
Elektroni oleku (seisundi) määrab kvantarvude n, l, ml ja s kindel kombinatsioon. Aatomi orbitaalse impulsimomendiL= [L (L + 1)]1/2 määrab aatomi orbitaalkvantarv L, mille võima- likud väärtused kahe elektroni korral paiknevad l1+ l2 jal1 l2vahel. Suurema arvu elektronide korral rakendatakse L väärtuste leidmisel korduvalt sama põhimõtet. Analoogiliselt on leitav aatomi spinnkvantarv S ja nii L kui S põhjal aatomi koguimpulsimomendi J = L + S kvantarv J. Röntgenkiirgus on kas 1) pidurdus-, e. pärsskiirgus või 2) karakteristlik kiirgus. Pärsskiirguse spekter on pidev, karakteristlikul kiirusel aga diskreetne (kindlate sagedustega). Pärsskiirgus tekib kiirete elekt- ronide järsul pidurdumisel metallkehas (röntgenitoru anoodis). Karakteristlik kiirgus tekib siis, kui röntgenitoru anoodi tabavad kiired elektronid löövad anoodi aatomite sisekihtidest omakorda välja elektrone
annaabi.ee 
