Pooljuhtmaterjalid
sega struktuur, kuna põhiaine püüab kujundada oma kristallstruktuuri, lisandid aga oma.
Pooljuhtide omajuhtivus
Tüüpilised pooljuhid räni ja germaanium on neljavalentsed ained. St nende välises elektronkihis
on neli elektroni. Stabiilse struktuuri moodustamiseks on vajalik ka teatavasti väliskihis kaheksa
elektroni. Kirjeldatud ainetes toimub aatomite vahel vastastikune elektronide laenamine nii, et
moodustub stabiilne struktuur. Taolist struktuuri nimetatakse koevalentsete sidemetega
struktuuriks. Selline struktuur on tavalisel levinud isolaatoritel.
Madalatel temperatuuril on pooljuhid praktiliselt isolaatorid, kuid kui aine temperatuur tõuseb,
siis tõuseb ka elektronide kiirus. St kasvab nende energia ning mõned suurema kiiruse
omandanud elektronid võivad oma kohalt kristallstruktuuris lahkuda. Lahkunud elektron ei ole
seotud enam kristallstruktuuriga ning ta hakkab liikuma aines elektrivälja mõjul, muutudes
laengukandjaks ehk voolupõhjustajaks
annaabi.ee 
