"koerulane" - 1 õppematerjal

Eesti kergejõustiku ajalugu

maratonijooksus. Hetkel sihipärast kergejõustikutegevust Järva-Jaanis ei ole. KOERU Kergejõustiku kui peamise spordiala harrastamise paigaks oli Koerus mõisa esine väljak ja park. Laiad puiesteed olid üsna sobivad jooksuvõistluste korraldamiseks. Kabelipargi tee oli ligi 300 meetrit pikk, nelja jooksurajaga. Sajandi alguses olid sporditegemisel eestvedajateks kooliõpetajad Begarsky ja Elmar Jürgenson. 1913. aastal jooksis koerulane Elmar Jürgenson 60 meetris Järvamaa rekordiks 7,8. Tema põhialaks jäi siiski teivashüpe, milles ta viis aastat hiljem ületas puuteibaga 2.85. Seda peeti tol ajal suursaavutuseks. 1921. aastal oli Edgar Niinemägi Eesti edetabeli esikümnes neljal alal: 100 meetrit 11,9, kõrgushüppes 1.60, kolmikhüppes 12.16,5 ja kaugushüppes 5.77,5 cm. Koeru kergejõustiku ajaloost on raske rääkida ilma Elmar Kooli nimetamata - 1927. aastal