M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
kogu künka ja leidsime viimaks kaljust hea suure koopa. See oli tipu länedal, Illinoisi-poolsel
küljel. Koobas oli nii suur nagu kaks või kolm tuba kokku ja Jim võis seal vabalt püsti seista.
Siin oli jahe. Jim tahtis kõhe me asjad sisse tuua, aga ma ütlesin, et alatine üles- ja
allaronimine poleks ka midagi väärt.
Jim ütles, kui paat oleks heasse kohta peidetud ja kõik me asjad koopas, siis võiksime
ruttu sinna peitu minna, kui keegi saarele tuleks, ja keegi ei leiaks meid ilma koerteta.
Peale selle, ütles ta, olid väikesed linnud öelnud, et hakkab sadama, -- ja kas ma
tahaksin, et asjad saavad märjaks?
Niisiis läksime tagasi, võtsime paadi, sõudsime koopa lähedale ja tassisime kõik asjad
sinna üles. Siis otsisime lähedalt tihedate pajude vahelt koha, kuhu paadi peitsime.
Võtsime kalad õngede otsast ja lasksime õnged jälle sisse; siis hakkasime süüa tegema.
Koopasuu oli nii suur, et sinna oleks võinud vaadi sisse veeretada; süü kõrvalt oli
annaabi.ee 
