Nüüdsel ajal pole see enam nii lihtne- inimesed on muutunud ükskõiksemaks, peljatakse võõra lapse perre võtmisega kaasnevat bürokraatia kadalippu läbi teha. Lugedes seitsme- ja kolmeaastasest lapsest, kes elasid ebainimlikes tingimustes ja olid seetõttu tugeva arengupeetusega, tekkis mul hulk küsimusi. Kuidas sai olla nii, et mitte üks inimene ei tea, et selles peres on sündinud lapsed? Mil moel on võimalik, et kolm aastat elab keegi , kes pole koera moodi, koerakuudis ilma sealt väljumata ja teiste inimeste pilkude eest varjatuna? Millega seletada seda, et seitse aastat on prussakate ja vaklade pureda tüdruk, kelle kohta öeldi- me ei teadnud, et korteris, kus elas Dani koos emaga, üks väike tüdruk pidi olema. Kas see lugu juhtus üksikul saarel või paksus metsalaanes? Kuigi imestada pole vist millegi üle, kui on osutunud võimalikuks, et pedofiilist isal õnnestus aastakümneid oma keldris hoida seksiorjana
annaabi.ee 
