Kalad ja Mereannid
Lõhede tulek jõgedesse on küllaltki komplitseeritud. Barentsi ja Valgesse merre suubuvatesse jõgedesse
tuleb augustist jäätumiseni suur sügislõhe, kelle sugunäärmed on vähe arenenud. Jõkkeränne katkeb talve
saabudes. Osa sügislõhet, kes ei jõudnud jõkke tungida, talvitub suudme-eelsetel aladel ja tuleb jõkke
kohe peale jääminekut. Seda lõhet nimetatakse "jääjärgseks". Sügislõhe veedab jões aasta, ei toitu ja
koelmuile tuleb alles järgmisel sügisel. Jääjärgse lõhe järel tuleb juunis jõkke niinimetatud "sulgeja". See
on põhiliselt suur emalõhe juba tunduvalt rohkem arenenud sugunäärmetega. Juulis asendab "sulgejat"
hästi arenenud niisa ja marjaga madalveelõhe. Mõlemad viimati nimetatud rühmad jõuavad koelmuile ja
koevad samal sügisel. Nad moodustavad suvivormi. Koos madalveelõhega tuleb jõkke nn. tinda