M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Linnake heitis
teisipäeva õhtul kurvalt ja lootusetult puhkama.
Keset ööd hakkasid linnakese kellad äkki metsikult helisema, ja järgmisel hetkel kihasid
tänavad meeletuist, pooleldi riietatud inimestest, kes karjusid: «Tulge välja! Tulge välja! Nad
on leitud! Nad on leitud!» Plekkpannid ja sarved toodi appi kellahelinale, rahvahulk koondus
ja liikus jõe poole, vastu lastele, keda hõiskavad linnaelanikud vedasid lahtises vankris, piiras
nad sisse ja saatis neid koduteekonnal, marssides kestvate hõissa-hüüetega suurejooneliselt
läbi peatänava!
Linn oli valgustatud; keegi ei läinud enam magama; see oli tähtsaim öö, mille linnake oli
kunagi läbi elanud. Esimese poole tunni jooksul vooris läbi kohtunik Thatcheri maja terve
rodu
linnaelanikke, kes sülelesid ja suudlesid päästetuid, surusid missis Thatcheri kätt, püüdsid
kõnelda, kuid ei suutnud, ja lahkusid, puistates igale poole pisaraid.