Kütuse isesüstivus TSETAANIARV 45 , 1100 2200 pr Lisaained kütuses , lubamatud on väävel tahked ained. 3. Gaasikütus Vedelgaas põleb tahmajälgi jätmata Vedelgaas on keskkonna seisukohalt hea valik, sest kui õhku on piisavalt, moodustuvad selle põlemisel vaid veeaur ja süsihappegaas ning ei eraldu mingit tahma, väävlit ega raskemetalle. Vedelgaasi saadakse toornaftast krakkimise teel. Tööstuslik vedelgaas sisaldab kuni 99% propaani ja 1-20% butaani. Kodutarbijad kasutavad vedelgaasi, milles propaani ja butaani on tavaliselt pooleks. Propaan on põlevgaas, mida kasutatakse soojendamiseks ja kuumutamiseks, koos hapnikuga sobib see hästi metalli lõikamiseks, keevitamiseks ja jootmiseks. Propaan on abiks ka katusematerjalide paigaldamisel, asfalteerimisel, tööstushoonete kütmisel ning seda kasutatakse mootorikütusena. Tänu propaani täiuslikule põlemisele võib sellel töötavaid tõstukeid kasutada ka siseruumides.
mete alusel määratakse regressioonanalüüsi abil nn. tarbijate elastsused nende mõjutegurite suhtes. Tarbija elastsus on mõõt, mis näitab, kuidas tarbija reageerib mingi näi- taja (mõjuteguri) muutusele. Energiatarbimine prognoositakse eeldusel, et elastsused ei muutu. Prognoosimisel on oluline jagada kõik tarbijad sarnase tarbimisega klassideks ja gruppideks. Tüüpiline esmane jaotus kolmeks ulatuslikuks tarbijaklassiks, millised võib omakorda jagada gruppideks: • kodutarbijad (ühe- ja kahepere elamud, paljukorterilised elamud jne) • kommertstarbijad (ärikeskused, haiglad, koolid, kontorid, teenindus jne) • tööstus (suur- ja väiketööstus, toiduainete tööstus, kaevandused jne) Vahel on otstarbekas edasine jaotus alagruppideks, et paremini mõista ja ennustada koormuse trende (nt elektriküttega ja ilma selleta elamud jms). Meetodi üldine algoritm: 1. Jaotatakse tarbijad klassidesse ning valitakse igale klassile kümme-
annaabi.ee 
