Kodukultuuri referaat Hingedepäev Järvamaa Kutsehariduskeskus Koostaja : Liina Visk I KB 25.09.2008 Hingedepäev - 2. november Katoliiklikus kirikukalendris kehtestati 1006. aaastal 2. november hingedepäeva ehk usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel jääb hingedepäev hingedeaja sisse. Hingedepäeva on nimetatud juba 14. sajandi allikates, kuid tema tähistamine (nagu ka 1. november ehk pühakutepäev) on jäänud omauskumustele tugineva hingedeaja varju. 1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad. Hingedeaeg Sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Põhjarannikul on seda nimetatud ka jaguajaks. Hingedeaega on viimastel sajanditel tähistatud erineval ajal, kas siis oktoobris-novembris, eriti enne mardipäeva, mõnikord a...
PEREKONDLIKUD TRADITSIOONID. Pere on püsiv ühiskonna alustugi, kuid tihtipeale alahinnatakse perekonna rolli ühiskonnas ja laste elus. Perekond on siiski tähtsaim tugi oma liikmetele nii parematel kui halvematel aegadel. Perel peaks olema ühtsustunne. See ei teki aga niisama, vaid selles on kahtlemata oma osa peretraditsioonidel. See on miski, mis eristab üht pere teisest. Mõni pere sööb pühapäevahommikuti pannkooke, mõni pere teeb jalutuskäigu loodusesse, mõni pere suundub kaubanduskeskusesse.Tihtipeale on peredes kujunenud traditsiooniks kokku saada terve perega suurte pühade ajal, jõulude ajal ja jaanipäeval. Pole saladus, et meie keskel on peresid, kus üldse midagi koos ei tehta. Iga liige elab oma elu ja vaatab ise, kuidas hakkama saab. Tuleb kurbusega nentida, et on ka neid peresid, kelle „traditsiooniks“ nädalavahe...
muutumatuteks. 10 Teadlased on välja töötanud plastmasse, mis on biolagundatavad, mõned neist baseeruvad taimsetel saadustel. Kõige praktilisemaks viisiks hoiduda plastmassi kuhjumisest prügimägedele peetakse võimalikult suure hulga plastmassijäätmete ümbertöötlemist. 11 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Allikas: e-ope.khk.ee/ek/2010/kodukultuur/keemilised_kiud.doc. Kasutamise kuupäev 25.02.2016 2. Materjalimaailm. Allikas: http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/index.html. Kasutamise kuupäev 25.02.2016 3. Merle Bukovec. Millal, kus ja kuidas klaas alguse sai?. Kasutatud allikas: e-ope.ee 4. Rätsepa- ja õmblusateljee Boliree. Allikas: http://boliree.weebly.com/materjalidest.html. Kasutamise kuupäev 25.02.2016 5. Vikipedia.ee 6. Õhtulehe artikkel (Elo Odres, 12. oktoober 2012). Allikas: http://www
[3] M. Mikkor, `'Ersade sünnikombestikust Sabajevo ja Povodimovo külades'', 9 http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/mordva/ersa.htm [4] J. Kretsu-Kantsõr, `'SÜND JA SURM USKUMUSTES'', http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/usund/eesti/kretsu-kantsor.pdf [5] E-ope, `'EESTI RAHVUSKULTUUR JA KOMBED'', http://e- ope.khk.ee/ek/2010/kodukultuur/eesti_rahvuskultuur_ja_kombed/eesti_rahvuskultuur_ja_ko mbed.html [6] R. Reinaus, `'Vanarahva titetarkus''.
7 Teema 3. Teeninduskultuur ja -kvaliteet 3.1. Mis on kultuur? Kultuuri mõistet avatakse mitmeti, rõhutades selle rajanemist inimese loomusele. Kultuuri loojaks on alati inimesed oma väärtushinnangute, hoiakute ja veendumustega. Kultuuri võib vaadelda väga paljudel erinevatel tasanditel: nt rahvuskultuur, hariduskultuur, kodukultuur, olmekultuur, liikluskultuur, majandamiskultuur, organisatsioonikultuur, teeninduskultuur, inimese sisemine kultuur jne. Iga loodud kultuur on oma olemuselt suhteliselt stabiilne, väljendudes mõttelaadis, keeles, institutsioonides, harjumustes, sotsiaalsetes suhetes, käitumises jms, ning selle muutmiseks on vaja teha jõupingutusi. Siiski saab kultuuri organisatsioonides suhteliselt kiiresti muuta, kuid seda vaid soovitavast kultuurist
nende vanade meeste ja naiste kunagi külvatud seemnest, et laps on alati kellegi nägu, kellessegi läinud, kes juba olemas oli JA NÜÜD TEMA KAUDU TAGASI TULI. Carl Jung (2004) kirjutab: Lapsepõlve väike maailm koos tuttava ümbrusega on suure maailma mudel. Mida jõulisemalt on kodu oma eripära lapsesse vorminud, seda rohkem kipub laps oma varajast tillukest maailma uuesti tundma ja nägema täiskasvanu suures maailmas. Loomulikult pole see teadlik mõistuspärane protsess. Kodukultuur Hando Runneli ütluse kohaselt on kodukultuur see käitumise, töötamise, olemise viis, mis inimesel tema kodus on. Vanemad mõjutavad last iga kooselatud tunni ja päevaga, oma harjumuste ja tegudega, oma vigade ja tegematajätmistegagi, oma armastuse või selle puudumisega. Kodus õpivad lapsed vanematelt hoiakuid, inimestega suhtlemist, kombeid ja elutarkusi. Vanemad jätavad oma lastesse kustumatu jälje, mis sageli alateadlikult mõjutab neid terve elu.
annaabi.ee 
