Koolireform 19. sajandi alguses
Külakooli emakeele programmi kuulus
esimesel talvel sorava lugemise õppimine ja
tähtede kirjutamine, teisel ning kolmandal
talvel jutustamine, ilukiri ja ortograafia.
Aritmeetikas nõuti esimesel talvel peast
arvutamist saja piires, kaalu ja mõõtühikute
tundmaõppimist; teisel talvel liitmist,
lahutamist, korrutamist, jagamist, tehteid
murdudega. Geograafia õpetamine algas
teisest aastast. Ühel talvel tuli tutvust teha
kodukubermanguga, teisel talvel tuli läbi võtta
maakera ehitus, Venemaa ja Euroopa riigid.
1885.a. Uus koolikorraldus
Eesti rahvuslaste suur unistus, Eesti Aleksandrikool, avati
1888. aastal venekeelsena. Selleks ajaks oli kogu
algkoolivõrk samuti venekeelseks muudetud, saksa või eesti
keeles võis õpetada ainult usuõpetust ja emakeelt. Samuti
venestati kohanimesid, näiteks sai Tartu ametlikuks nimeks
Jurjev (vene keeles Derpt asemel Jurjev ja saksa keeles
Dorpati asemel Jurjew)
annaabi.ee 
