Muinasusundi kajastused tänapäeva eestlaste elus
perioodil tekkisid kujutelmad haldjatest kui kaitsevaimudest-jumalustest, kes
mõnevõrra erinesid varasematest arusaamadest looduse hingestatusest. Tekkis
usk kodu- või majahaldjaisse. Näiteks on Lääne-Eestist teada pühaku
Antoniusega "kokku sulanud" koduhaldjas Tõnn. Setudel oli aga viljasalves
koduhaldjas Peko, kes toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel.
Tänapäevalgi võib kuulda mitmetes Eesti maakodudes lugusid ja legende
majahaldjatest. Konkreetselt koduhaldjatesse pole mina võimeline uskuma, küll
aga arvan, et igal majal on oma hing, teisisõnu aura.
Maaviljelus tõi kaasa ilmastikunähtuste ja taeva jumaluste ja
personifikatsioonide tähtsuse tõusu, metsa- ja veevaime seevastu hakati
võõristama. Üheks taeva- ja äikesejumalaks võis olla Uku või Ukko, keda võidi
kutsuda ka Vanaisaks või Taevataadiks. Taeva asukatest mainitakse rahvaluules
veel Ilmaneitsit. Usuti ka saarlaste ülemjumalasse Taarapitasse, keda mainib
annaabi.ee 
