Eesti vabadussõda
Eesti kaotas langenute ja haavade ning haiguste tagajärjel
surnutena kuni 6000 ja haavatutena umbes 14 000 inimest. Alles nüüd avanes võimalus hakata
kaks aastat tagasi väljakuulutatud Eesti Vabariiki tegelikult üles ehitama.
Vabaduse Rist
Vabaduse Rist (VR) asutati Eesti Vabariigi 1. aastapäeval 24. veebruaril 1919 ,,autasu tähena
andmiseks nendele, kes on üles näidanud Eesti iseseisva vabariigi loomise töös silmapaistvaid
ja kasulikke teenuseid kui sõjalises nii ka kodanlises tegevuses". Kuna puudus vastav eeskiri
siis töötati välja ja võeti Vabariigi Valitsuse poolt 1920. aasta alul vastu VR põhikiri ning
üksikasjalik vägitegude nimekiri, mille alusel autasustamist toimetada. Väärtustamaks esimest
riiklikku ordenit, võttis valitsus vastu seisukoha, et seda vaid ,,piiratul arvul iseäraliste
harukordsete teenete eest võib jagada".
Vabaduse Rist jaguneb kolmeks liigiks: I liik sõjaliste teenete, II liik isikliku vapruse ja III liik