“Protest valimistel ning valimistevahelisel perioodil”
ennast kindlasti kurssi viia.
Antud artikli teema ei olnud mulle võõras, arvestades, et poliitiline aktiivsus protestide ja
meeleavalduste näol üha sagedasemaks muutub, seda nii Eestis kui välismaal. Kuigi
protestiaktsioonide arv aastatega kasvab, ei olnud üllatav, et keskmiselt eestlased protestides
siiski ei osale, vaid vaatavad pigem pealt. Selle põhjendus võiks olla esimeses refleksioonis
käsitletud tõsiasi, et poliitilises kodanikujaotuses domineerivad konformsed vastutustundlikud
kodanikud, kes on kinni jäänud pealtvaataja rolli ning toetavad valitsuse otsuseid küsimusi
küsimata, kas siis hirmust teisitimõtlemisega kaasnevate potentsiaalsete tagajärgede ees või
lihtsalt oma mugavustsoonis püsimiseks. Protestile omased provokatiivsed sümbolid või
teatraalsus on nende jaoks tõenäoliselt liiast, mistõttu selletaolisi aktsioone taunitakse ning oma