"Tänapäeva demokraatia tunnusjooned"
See tähendab, et
kunagi peeti teatud tunnusjoontega riiki demokraatlikuks, siis tänapäeva ühiskonnas see selle
mõiste alla ei kuuluks. Tänapäeval demokraatial on teatud kindlad välja kujunenud
tunnusjooned, mille põhjal eristatakse demokraatliku riigikorraldusega riike teistest.
Kui Vana-Kreeka linnriikide ühiskonnaelu juhtimises osalised ainult (st. mitte orjad,
naised, talupojad), siis tänapäeva demokraatliku riigi põhitunnuseks on see, et kõigil riigi
kodanikkel on võimalus osaleda valimistel ja valida seeläbi endale esindaja parlamendis. Veel
mõnikümmend aastat tagasi oli riike, kus valimisõigus oli ainult meestel.
Üks tänapäeva demokraatliku riigi tunnusjoon on kõigi võrdsus seaduse ees, mis
tähendab kõigil võrdset võimalust elus edasi saada. Kuigi ka konstitutsiooniline monarhia on
demokraatlik, ei ole ta seda siiski niipalju kui vabariik, sest kõigil ei ole võimalik monarhiks
seada ja see tekitab jälle erandi seadustes.