Üks päev kammkeraamika kultuuri esindajana.
Hakkas hämaraks minema ning kõik olid juba enda onni pugenud, kuid varsti oli kuulda
jutukõminat ja rõõmsaid hõikeid. Mehed olid jahilt tagasi jõudnud ja neil oli päris korralik
saak. Üks põder ja kaks kobrast, see tähendas et tuli hakata süüa tegema, sest mehed olid
näljased ja väsinud. Minu vend hakkas põdral nahka nülgima, nülgimiseks kasutas ta
vanaisalt päranduseks saadud tulekivist nuga, mis oli selleks tööks ideaalne riistapuu.
Peale liha saime põdralt ka naha. Kobrastelt saime ka hambad, nendest saame endale
ehteid teha. Mehed viisid liha hoiule, kuid natuke võtsid ka kohe söömiseks, praadisime liha
ja sõime kõhud korralikult täis. Läksin kopra hambaid ära viima, kui märkasin ühte puust
tünni, kuhu sisse oli pandud teravili. Tünni oli sadanud vihma ning sealt tuli haput lõhna,
sest vili oli käärima läinud. Õhtut sisustasimegi selle vedeliku maitsmisega. Sain aru, et see
vedelik tegi kõiki kuidagi rõõmsaks ning hiljem muutis kõiki uniseks
annaabi.ee 
