Ilma ennusatavad arvutid
Lewis Richardsoni mõttest, kus ta arvas, et kuna atmosfäär allub füüsikaseadustele, võib ta
ilma ennustada matemaatiliste arvutuste abil. Kaasaegsed ilmaprognoosid sisaldavad
mahukaid matemaatilisi arvutusi suurtest vaatlustest ja muudest allikatest kogutud
andmehulkadega. Seetõttu muutus täpsem prognoosimine võimalikuks alles pärast arvutite
leiutamist. Ilma ennustamisel ja paremate prognoosiprogrammide väljatöötamisel kasutatakse
võimsaid arvuteid nagu klaster- ehk kobararvuteid, ning superarvuteid.
Klastriks ehk kobaraks nimetatakse infotehnoloogias gruppi omavahel ühendatud arvuteid,
mis töötavad ühtse kogumina. Klastrite loomise eesmärgiks on paralleelarvutuste abil
jõudluse kasvatamine ja veakindluse tagamine.
Klastrid jagunevad kolmeks:
1) Töökindlusklaster on klaster, mille puhul on oluline et süsteem oleks alati töökorras.
Tüüpiline töökindlusklaster jaguneb primaarseks sõlmeks, mis täidab mingit ülesannet, ja
annaabi.ee 
