Seega suuremate nihkekiiruste (G) ja suuremate osakeste (d) korral dom ortokineetiline koagulatsioon. Tegelik koag.kiirus on nende kahe kiiruse summa: 7. Mida nimetatakse kogulatsiooniläveks? Kuidas mõjutab koaguleeriva iooni laeng koagulatsiooniläve väärtust? Koagulatsioonilävi vähim elektrolüüdi kontsentratsioon, milline kutsub esile nähtava koagulatsiooni. 23 Kolloidlahuse püsivus on tingitud samanimeliste laengutega osakeste tõukumisest. Sellepärast ongi koaguleerivaks iooniks kolloidosakese laengule vastasmärgiline lisatava elektrolüüdi ioon. Koagulatsioon algab siis, kui -potentsiaal langeb allapoole mingit kriitilist potentsiaali väärtust kriitiline. 8. Milliseid aineid kasutatakse lüofoobsete disperssete süsteemide stabiliseerimisel? 9. Näidake osakestevahelise potentsiaalse energia kõvera abil dispersse süsteemi stabiilse eksisteerimise tingimusi. Mille poolest erineb osakestevaheline interaktsioon I-s ja II-s miinimumis? 10
ionogeenseid rühmi, millised muudavad kolloidosakese pinna lüofiilseks ja seega ka koaguleerumisele vastupidavamad. Kelme kolloidosakese pinnal takistab osakeste lähenemist kaugusele, kus hakkaksid mõjuma osakestevahelised tõmbejõud Koagulatsioonilävi vähim elektrolüüdi kontsentratsioon, milline kutsub esile nähtava koagulatsiooni. Kolloidlahuse püsivus on tingitud samanimeliste laengutega osakeste tõukumisest. Sellepärast ongi koaguleerivaks iooniks kolloidosakese laengule vastasmärgiline lisatava elektrolüüdi ioon. Koagulatsioon algab siis, kui -potentsiaal langeb allapoole mingit kriitilist potentsiaali väärtust kriitiline. Schulze-Hardy reegel: koaguleerivat toimet omab tavaliselt see ioon, milline on laengult vastasmärgiline kolloidosakese potentsiaali määravate ioonide laengule ning see toime on seda suurem, mida kõrgem on koaguleeriva iooni valents.
annaabi.ee 
