Kolloidkeemia
liikumine on küll takistatud (mitte nii kiire kui õhus).
Me tahame aga kirjeldada mõju, mis on kolloidosakestel viskoossusele. Seda kirjeldab Einsteini valem
on kujust sõltuv koefitsent, on mahu osa mida moodustab kolloidosakesed
Viskoossusel on kolloidsisalduse järgi kolm liiki. Üks on hajuspeenestatud süsteem, kus on peamiselt lahus.
Teine on siduspeenestatud süsteem, mis on "paksude" lahuste korral n. vere korral. Selles ühendab kahte osakest
jõud, mida nimetatakse koagulatsioonisidususeks
Kolmas on faas, selles on jõuks faasisidusus.
Kolme faasi jõud erinevad jõu suurusjärgu võrra.
Viskoossuse valem
on gradient, teisisõnu kiiruse muut ühest kihist teise üleminemisel.
on viskoossus, selle ühik on puaas.
Njuutoni ja mittenjuutoni vedelikud
Njuutoni vedelike korral on viskoossus konstantne, mittenjuutoni vedelike korral on sõltuv nihkepingest e.
Mittenjuutoni vedelikud on näiteks kiuliste makromolekulide lahused või kolloidid.