"koagulatsiooniprotsess" - 1 õppematerjal

Kolloid- ja pindnähtuste keemia

Seega saame ebaühtlase dispersiooniastmega soolid. Ühtlase dispersiooniastme saavutamiseks peab keskmete tekkekiirus olema palju suurem kui kasvukiirus (v1>>v2). Sel juhul on osakeste kasvamise momendiks tekkinud palju keskmeid ning suurem osa ainest eraldunud. Ülejäänud eralduv aine jaguneb suure hulga keskmete vahel ning igale üksikule osakesele langeb sellest vähe ja osakesed ei saa oma mõõtmetelt oluliselt suureneda 4. Mida nimetatakse koagulatsiooniks? Millega lõpeb koagulatsiooniprotsess? Milliste võtetega saab esile kutsuda lüofoobse kolloidsüsteemi koagulatsiooni? Koagulatsioon on kolloidosakeste agregeerumine suuremateks osadeks. Sellele tavaliselt järgneb väljasadestumine. Koagulatsioonil on kaks staadiumi: Varjatud staadiumis disp. aste väheneb, kuid suurenenud osakesed pole nähtavad. Nähtavas staadiumis on muutused silmaga nähtavad (suured tükid, hägune või sademe tekkimine)