Kahtlus, Descartes
taevas, mis helendab nii eredalt, et seda vaadata pea võimatu. Tegelikult, aga ei suuda me
tuvastada Päikese tegelikku suurust. Niisiis ütleb Descartes: ,,Kes on meid kordki tüssanud,
seda ei tohi kunagi täielikult usaldada."
Kus on see piir kuhumaani kahelda? Ka see, et ma seda tööd siin hommikul kirjutan,
sülearvuti põlvedel, ka see on võetud minu meeltest. Kas ma saan eitada, et need käed ja
juuksed on minu omad? Kui ma kujutaks ette end olevat kuskil dzunglis koaaladega
mängimas, siis oleks poolearuline hull. Seda ma aga ei ole.
Descartes: ,,Tõepoolest, kui sageli paneb uni mind uskuma neid tavalisi asju, et ma olen siin."
Kuidas teha vahet unenäol ning reaalsusel, kuidas üldse me teame unenägu ei ole nii reaalne?
Ometi võib ka unes näha neid olukordi sama aredatena. Descartes ei väida, et on olemas
kindlaid tunnuseid, mille järgi võib eristada und. Siis on mõningad asju, mis võivad meid
aidata
annaabi.ee 
