otstarbekaks termini der Witz vastandiks kasutada üldmõistet nali. Kui teiste folkloorizhanride vaatlusel lähtub Freud enamjaolt trükitekstidest (nt Grimmide Kinder und Hausmärchen, Anderseni muinasjutud), siis näiteks juudianekdoote tundis Freud hästi ja rääkis neid ka ise meelsasti. Teos on leidnud rohkesti järgijaid just psühholoogide seast, seda on nimetatud tsiteeritavaimaks naljauurimuseks (Knuuttila 1982, 123). Sigmund Freudi järgi on inimese psüühika aluseks alateadvuslike naudinguhimude lakkamatud konfliktid reaalsuse printsiibiga, millega teadvus kohandub. Assotsiatsioonidena esinevad need püüdlused unenägudes, aga ka mütoloogias ja folklooris, ning neid on võimalik lahti seletada, tõlgendada psühhoanalüüsi abil. Peatähelepanu pöörab autor materjali kontekstile, tõdedes, et iga konkreetne rahvajutt avaldab hingeelule erinevat mõju
05.1992) Anon. 2008. Directive 2008/56/EC of the European Parliament and the Council of 17 June 2008 establishing a framework for community action in the field of marine environmental policy (Marine Strategy Framework Directive). Official Journal of the European Union, L 164/19, 25.06.2008. Andersen J. H. & Laamanen M. (editors), J. Aigars, P.Axe, M. Blomqvist, J. Carstensen, U. Claussen, A. B. Josefson, V. F.-Lehtinen, M. Järvinen, H. Kaartokallio, S. Kaitala, P. Kauppila, S. Knuuttila, L. Korovin, S. Korpinen, P. Kotilainen, A. Kubiliute, P. Kuuppo, E. L.-Pastuszak, G. Martin, G. Nausch, A. Norkko, H. Pitkänen, T. R.-Airola, R. Sedin, N. Wasmund & A. Villnäs, 2009. Eutrophication in the Baltic Sea. Baltic Sea Enviroment Proceedings No 115B. An integrated thematic assessment of the effects of nutrient enrichment in the Baltic Sea region. Helsinki Commission. lk 7-148 Berglund et al., 2012 Berglund, M., M. N. Jacobi, Per R. Jonsson, 2012. Optimal selection
annaabi.ee 
