Rudolf Tobiase elulugu
koolides.
Finantsolukorra raskenedes siirdus 1908. aastal Lne-Euroopasse, tutvudes
mitmete Euroopa linnade muusika ja kultuurieluga ning kirjutas ka mitmeid
heliteoseid.
Aastal 1910 asus Tobias elama Berliini, kus teenis leiba nii organistina kui ka
ajakirjanikuna. Aastal 1911 sai ta Saksa Heliloojate Liidu (Genossenschaft
Deutscher Tonsetzer) hindamiskomisjoni liikmeks. Aastast 1914 kuni surmani
ttas Rudolf Tobias Berliini Kuninglikus Muusikakrgkoolis (Knigliche
Hoshschule fr Musik) muusikateooria professorina.[3]
Aastal 1914 sai Tobias Saksa kodakondsuse.
Rudolf Tobiast on kujutatud 50-kroonisel rahathel.
R. Tobias on Eesti heliloojaist ehk kige monumentaalsem, suursugusem ja
massiivsem. Oma loomingus pstitas ta endale kaks philist loomingueesmrki:
esiteks vaimuliku muusika reformeerimine ja teiseks rahvuseepose
Kalevipoeg kehastamine muusikas. Kahjuks osutus tema elutee liiga
lhikeseks, et oma kavatsusi lpule viia