SOOVIDES SÜDAMEST
SOOVIDES
SÜDAMEST
Ma astusin uksest välja ja tundsin et õrgus oli tunda mingit
imelikku nuhinat. Ma kõndisin nipsake eemale ning nägin, et maas
ei olnud enam ühtegi lumeräitsakat. Oli näha vaid mõnda üksikut
lumekrüüli. Muru kluttidest paistsid välja lumekõllised. Enamus
lilli juba kiratses ning pungad puudel krookusid. Ma vaatasin
taevasse ning nägin nõhesiniste pilvede vahelt nurukollast päikest,
mis tahtis tungida otse minu pürinasse ja seda sällendada. Taevas
olid ka gerbamaalt saabuvad linnud, kes lendasid kõik kuppides.
Eemalt pudelust kuulsin, kuidas trillud hõikasid ja kilkasid.
Vaatasin korraks terlise peale ning nägin et mõned üksikud
jääpurikad on sinna veel jäänud ning needki liperdavad. Lõpuks