Balti erikord
Kehtis kuni 1880-ndate aastate
alguseni.
Uusikapunki rahu 1721
Balti erikorra alused:
Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse;
Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus;
Eesti- ja Liivimaale jäi omaseks luteri usk, saksakeelne
asjaajamine ja tollipiir.
Valitsemine
Vene keskvõimu kõrgeim esindaja
Tallinnas ja Riias oli kindralkuberner.
Kindralkuberneri abiliseks kaks
kohalikku aadlikku ehk
valitsusnõunikku.
Valitsemine
Petreburis lood Balti klubermangude
jaoks eralid ametiasutused:
Eesti- ja Liivimaa asjade
justiitskollegium;
Eesti- ja Liivimaa asjade
kammerkontor.
Aadli omavalistus
Eesti-, Liivi-, kui Saarema rüütlekonnas olemas aadli
omavalitsus.
Kõrgeimaks organiks maapäev.
Aadlimartiklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad.
Ainult nimekirja kantud aadlikud omasid poliitilisi ja
majanduslikke eesõigusi.
Nimekirjade ülesandeks oli kaista siinsete põlisaadlike
eesõigusi.
Linnade omavalitsus
annaabi.ee 
