Hüdrogeoloogia lühikonspekt (TKTK)
ning korrutades sajaga saamegi selle aniooni sisalduse mg-ekv%.
Liikudes Jäämerest lõunasse on pinnaveed nii nagu meilgi vesinikkarbonaatse
koostisega. Lõunapool valdavad sulfaatsed veed ning päris kõrbealadel on tegemist juba
päris kloriidsete vetega. Samasugune on pilt meil liikudes maapinnalt sügavusse.
Ülemised põhjavee kihid on vesinikkarbonaatsed, sügavamal esineb ka sulfaatset vett ja
aluskorral juba kloriidset vett.
Lõpetuseks loeks kokku Eesti põhilised põhjavee ladestikud:
· Kvaternaaris sisaldavad kõik settetüübid rohkem või vähem põhjavett ja
üldjuhul on tegemist pinnaseveega, sageli moodustab kvaternaari pinnasevesi
aluspõhja veega ühtse põhjaveekihi
· Devonis on kolm põhjaveekihti: ülemdevoni, keskdevoni ja kesk-alamdevoni
· Siluri ja Ordoviitsiumi kihtides on ühine siluri-ordoviitsiumi veeladestik, mis