Põhjavee olemus, seire ja probleemid Eestis
kujunemisel on määrava tähtsusega. Aurub vaid puhas H2O, s.o toimub justkui
vee destilleerimine. Umbes kaks kolmandikku sademetes sisalduvatest
mineraalainetest jõuab varem või hiljem põhjavette, kusjuures vee mineraalainete
sisaldus suureneb aurumise mõjul keskmiselt neli korda.
Kui sademevesi on läbinud allapoole valgudes aeratsioonivöö, saavutab vesi selle
piirkonna maapinnalähedasele põhjaveele iseloomuliku keemilise koostise,
sealhulgas naatriumi (Na+), kloriidiiooni (Cl-) ja sulfaatiooni (SO42-) sisalduse 2
20 mg/l. Sügavamates veekihtides, aeglase veevahetuse vöös, on nende
komponentide sisaldus tunduvalt suurem.
Ainsateks looduslikeks lahustuvateks ühenditeks meie pinnases on karbonaadid, eelkõige
CaCO3 (kaltsiit) ja CaMg(CO3)2 (dolomiit), mis rikastavad vett kaltsiumi,
magneesiumi ja vesinikkarbonaatioonidega.
Põhjaveekihid Eestis
Põhjavesi esineb kogu Eesti territooriumil. Enamasti on põhjaveekihid maapinna läheduses ja