Klorella
maismaal. Veekogudest esineb ta sagedamini väikestes tiikides ja loikudes, maismaal võib teda leiduda nii
maapinnal kui ka mulla pindmises kihis, kus on veidigi valgust. Klorellat võib kohata puude mahlaniredes,
kuid seal ei ole ta nii tavaline kui üks teine rohevetiktaim pleurokokk. Klorella omapäraks on veel sagedane
sümbioosis elamine mitmesuguste selgrootute loomadega. Mõnikord elab klorellataimi selgrootutes nii palju,
et viimased paistavad taimedetaoliselt päris rohelistena. Sellised head klorella kaaslased on näiteks
ripsloomad, hüdrad ja jõekäsnad. Seentega elab klorella koos mitmetes samblikes.
Klorella on vetikateperekond, kuhu kuulub hulka liike, mis erinevad üksteisest oma suuruse poolest. Samas
oleneb klorellaisendi suurus väga palju ka elukeskkonnast. Soodsas kohas kasvavad klorellarakud väga
kiiresti ja võivad ka ohtralt paljuneda
annaabi.ee 
