Klorella
Soodsas kohas kasvavad klorellarakud väga
kiiresti ja võivad ka ohtralt paljuneda. Ta paljuneb mittesuguliselt autospooridega, mis kujutavad endast
väikesi emarakuga sarnanevaid tütarrakke. Korraga moodustub ühes rakus 4...16 autospoori, millest
igaühest tekib uus vetikaisend. Selline paljunemine võib aga toimuda mitu korda ööpäevas. Nii võib üks
klorella organism anda ööpäevas üle paarisaja järglase.
Kiire paljunemine ja lihtne kasvatamine on klorellast teinud teaduse meelisobjekti mitmetes valdkondades ja
temast on saanud tuntuim mikrovetikas. Nii on teda katsetatud isegi kosmoselendudel kasutamiseks. Klorella
kasvatamist teaduse tarbeks alustati juba 19. sajandil. Ta kujunes tähtsaks katsematerjaliks taimede
hingamise ja fotosünteesi uurimisel. Taimede ainevahetuse üksikasjalikul väljaselgitamisel kasutatakse
klorella kultuure veel tänapäevalgi.
Rohkete uuringutega on selgunud, et klorella on inimeselegi väga väärtuslikuks toiduks