Klorella
kasvatamist teaduse tarbeks alustati juba 19. sajandil. Ta kujunes tähtsaks katsematerjaliks taimede
hingamise ja fotosünteesi uurimisel. Taimede ainevahetuse üksikasjalikul väljaselgitamisel kasutatakse
klorella kultuure veel tänapäevalgi.
Rohkete uuringutega on selgunud, et klorella on inimeselegi väga väärtuslikuks toiduks. Nii sisaldab ta kõiki
kaheksat aminohapet, mida täiskasvanud inimese organism ise ei suuda sünteesida. Klorellas leidub
rohkesti ka mitmesuguseid vitamiine. Klorellasaagi saame ära kasutada peaaegu sajaprotsendiliselt, samal
ajal kui enamikest põllukultuuridest suudame kasutada vaid poole. Teiseks annab klorellakultuur meile saaki
aastaringselt, mitte üks kord aastas. Klorella kultiveerimist takistab aga jahe kliima ja vähene päikesevalgus.
Lisaks toitainete ja hapniku saamisele on klorellat kasutatud ka biopuhastina õhu- ja veesaaste
Eestikeelne nimi klorella Ladinakeelne nimi Chlorella Süstemaatiline kuuluvus
annaabi.ee 
